Lilled muudavad inimesed alati paremaks, õnnelikemaks ja abivalmimateks; nad on päikesepaiste, toit ja ravim hingele. - Luther Burbank
See kevad on õitsemas juba märtsis sinililledega metsa all. Päike särab tohutus hiilguses. Maast ja päikesest ja tähtedest elame siin. Pea tihti pilvedes. Aga me töödki saavad tehtud. Tihti arvame, et jõuab rohkem. Mind ärgitavad uuendused ja see, et see kõik ei saa kunagi valmis ja kõikvõimalikku ilu, uut ja põnevat tulemas kogu aeg. Rähnil trummisoolod metsas, põllul huikavad sookured, hõiskeid ilm täis. Kolm harakat keksivad ja leiavad midagi riisumata lehtede peal. Päris tundmatu tugev hääl, ei saa arugi, kas linnult või loomalt. Peenardesse on väga palju sammalt sisse tulnud, kärutäite viisi viisin välja. Seda tööd jätkub veel. Peenrad ometi lõunapäikese käes. Värvilaigud rõõmustavad silma juba. Kaua sai seda aega oodatud. Täna lausa 17soojakraadi.
Üks ehmatav asi juhtus küll.Seakari tegi mulle päris korraliku aprillinalja ööl vastu 2.aprilli. Kõndisin läbi, ühtpidi 30sammu, teistpidi 15sammu ja mõned väiksemad alad veel on läbi küntud. Peaaegu maja ligidal. Kõrgete kuuskede rida eraldab seda mu lilleaiast. Siinpool põleb ka tuli öö läbi.
Täna lõi õitsele Harilik näsiniin (Daphne mezereum).
Punane on kevadel silmarõõmustav.
Kaunid kerapriimulad on Tiina-Marilt.
Lumeroosid õitsevad päris kaua ja muutuvad ajaga.
Lumekupud asenduvad sel alal kirgaslilledega.
Kevadine krookus 'Pickwick'
Crocus vernus 'Jeanne d'Arc' Õie varrel on tumelillad triibud. Kõrged ja suureõielised.
Kuldõieline krookus (C. chrysanthus) Ard Schenk (C. M. Berbee)
Ehk oleme sellest kõrgest taevalaotusest rohkem sõltuvad, kui isegi arvame.
Päikesel on aianduses eriline tähtsus. Päikesevalgust kasutavad taimed energia tootmiseks ja see mõjutab otseselt taimede elutsükleid mitmel erineval viisil. Kuu peegeldab Maa peale päikesevalgust.
Kuu aja jooksul liigub Kuu üks kord ümber oma orbiidi nii, et see on enam-vähem meie ja päikese vahel. Noorkuu aeg on, mil Kuu valgustatud pool on suunatud täielikult Maast eemale.
Vanavanemate tarkus, mida eriti peeti silmas puude mahavõtmisel. Samuti traditsiooniline põllumajandus viitavad sellele, et kuufaasid mõjutavad taimemahla ning see aitab meil optimeerida istutamist ja ümberistutamist.
Kuu loomisel mahl on kontsentreeritud juurtesse, soodustades tasakaalustatud kasvu lehestiku ja juurte vahel, ideaalne taime üldiseks arenguks.
Iga uus kuutsükkel moodustub iga noore kuu alguses. Noore kuuga mahl hakkab kerkima, sobib ideaalselt varre ja lehttaimede, näiteks tšillipipra istutamiseks. Kõva aeg kestab 6 päeva. Noore kuu pehme aeg 6 päeva oli hea mädanemiseks, pesu pesemiseks jm
Täiskuu ajal mahl on kontsentreeritud taime tippu. On hea aeg ümberistutamiseks ja juurdekasvu soodustamiseks. Täiskuu ajal 3 päeva kõvat aega, 1päev enne ja teine pärast. Andis tegevustele kindlustunde.
Kahaneva kuuga mahl hakkab laskuma, ideaalne juurviljade, näiteks porgandite, kartulite kõigi allapoole kasvavate maha panekuks. Kahanevas kuus 5 päeva pehmet aega. Hea rohimiseks, võsa raiumiseks, ravimtaimede korjamiseks. Pehme aeg ajas kõik hapuks.
Poolkuu viimane veerand on saagikoristuse aeg. Tuleb vältida olukordi, kus muututakse tormakaks oma plaanide teostamisel ja pole mõtekas uusi asju alustada.
Vanakuu 5 päeva on kõvat aega ja 4 päeva pehmet aega kutsuti ka kaduajaks. Vana kuu kõval ajal võeti puid maha ehitusmaterjaliks, tapeti koduloomi söögiks või kohitseti neid. Sel ajal koristatud saak säilis hästi. Pehme aeg vanas kuus on aeg unistamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks ja oma kehale aktiivsuse andmiseks.
Lisan ühe teadusliku artikli, mis ajendas seda teemat üles panema.
Kas olete kunagi mõelnud kuu rollile taimede kasvus? Ajalooliselt kavandati paljusid põllumajandus- ja aianduspraktikaid kuutsükli põhjal. Enne erinevate aja jälgimise tehnoloogiate leiutamist, millega täna oleme rahul, olid kuu faasid aja jälgimise oluline aspekt. Muistsed rahvad kogu maailmas jälgisid hoolikalt kuud ja teisi taevakehi, et mõista hooajalist ajastust ja planeerida erinevaid igapäevaelu tegevusi.
Kui te pole kuufaasidele häälestunud, on täna õhtul täiskuu käes. Täiskuu valgus on paljudele märk, et on aeg istutada, koristada või teha muid aia tegevusi. Uskumused ja traditsioonid, mis puudutavad Kuu mõju taimedele ja loomadele, on eksisteerinud sama kaua kui inimkultuur, kuid vähestel on nende rakendamisel teaduslik tugi. Kunagi oli selline traditsioon, mis seob kuutsükli taimekasvatusega, "märkide järgi istutamine". See ajalooliselt populaarne tava põhineb eeldusel, et kuu mõjutab vett Maa peal ja kuu tsüklid mõjutavad järelikult taimede kasvu. Seetõttu põhinesid istutus- ja koristussoovitused kuufaasil ja selle päeva konkreetsel sodiaagimärgil, seega mõistel "märkide järgi istutamine".
Kuu mõjutab kindlasti loodeid, mis on tingitud gravitatsioonijõust, mida see kuutsükli jooksul Maale avaldab. Sellel suhtel on palju teaduslikku tuge ja see on loodusmaailma põhifüüsika faktina aktsepteeritud. Siiski on raske leida teadust, mis põhineb Kuu mõjul taimede kasvule.
Hiljuti ajakirjas Agronomy avaldatud ülevaateartikkel pani selle suhte proovile, kasutades praegust teaduslikku arusaama Kuu füüsikast. Teadlased vaatasid üle 120 teaduslikult toetatud viidet, et hinnata, kas Kuu mõju Maale ulatub loodete liikumisest kaugemale, et mõjutada oluliselt taimede elutsüklit.
Selles ülevaates vaadeldi Kuu gravitatsiooni ja hinnati, kas selle mõju Maale võib mõjutada taimede elu või mitte. Teame, et maakera gravitatsioon mõjutab taimede kasvu, mida tõendavad lihtsad vaatlused potitaimedest, mis on külili kallutanud. On näidatud, et nii juured kui ka maapealsed varred reageerivad raskusjõule ja korrigeerivad oma kasvu vastavalt, kui potid on erinevalt orienteeritud. Seega võib kuu gravitatsioonitõmbe sarnane mõju mõjutada ka taimede elu.
Kuid Kuu gravitatsioon, kuna see mõjutab Maad, on umbes 300 000 korda väiksem kui Maa enda gravitatsiooni mõju ja teadlased jõudsid järeldusele, et see mõju on nii tühine, et see ei saa taimede protsesse oluliselt mõjutada.
Nad võrdlesid Kuu gravitatsiooni teiste taimeelu teguritega, näiteks jõuga, mis on vajalik kapillaartegevuseks, mis liigutab taimedes mahla ülespoole. Kapillaarsuse puhul leiti, et Kuu gravitatsioonijõud on "täiesti märkamatu", kui võrrelda jõuga, mis on vajalik mahla liigutamiseks taimevartest ülespoole.
Teadlased vaatlesid ka teisi Kuu mõju maapinnale aspekte, näiteks valgust, mida see päikeselt peegeldab. See Kuu valgustus oli täiskuu ajal 128 000 korda väiksem kui päikesevalgus. Isegi kui seda hinnati kõige tundlikumate taimede kontekstis, ei leitud, et kuu valgustus on fotosünteesi ega taimede elutsüklite oluline osa.
Selle ülevaate ja meile teadaolevate tegurite põhjal Kuu mõju kohta Maale ei tuvastatud ühtegi järjepidevat seost, mis toetaks Kuu mõju taimestikule. Siiski vaadati läbi mõned huvitavad uuringud, mis jäid teiste puutujalisemate suhete vahele. Ühel juhul leiti, et Lähis-Ida põõsas toodab täiskuu ajal rohkem õietolmu, mis korreleerus tolmeldamise suurema eduga, kuna see tõmbas ligi tolmeldajaid, kes suutsid täiskuuvalguses paremini navigeerida.
Võib-olla on mõned alussuhted, mida tasub edasi uurida? Teadlased jõudsid järeldusele, et vaja on täiendavaid uuringuid, eriti arvestades Kuu ja taimede tajutavaid suhteid ümbritsevaid laialt levinud globaalseid traditsioone. Kuigi täiendavad uuringud võivad avastada uusi ja huvitavaid aspekte, aitab see edendada ka kriitilist mõtlemist ja teadusliku protsessi kasutamist lihtsalt traditsiooni järgimise asemel.
Porto on ajalooline linn kitsaste tänavate, värvikate majadega, aga ka laiade automagistraalide, jõeliikluse ja rongiteedega. Raudteejaam 1916.a. kasutusel, arhitekt José Marques da Silva. See hoone on nagu kunstiteos. Keraamilistele plaatidele on maalitud maastikud, ajaloolised sündmused, midagi etnograafilist.
Porto vanalinna väga paljud majad on kaetud mustriliste kahhelplaatidega, üks maja ühes värvis, teine teises. See on küllalt ainulaadne.
Azulejod on tinaglasuuritud keraamilised plaadid, millel on funktsionaalne võime reguleerida temperatuuri hoonetes ja neid kasutatakse hoonete välispinnal kui ka sisearhitektuuris. Tegemist on Portugali traditsiooniliste keraamiliste plaatidega. Azulejoplaatidele maalitakse, kasutades traditsioonilist kahhelplaadi värvimistehnikat. Maalitud plaadid viiakse hiljem põletusahju ning kahe päeva pärast saab neid valmiskujul näha.
Käisime sõitmas köisraudteel, mis on töötanud alates 2011. aasta aprillist ja ühendab Ponte D. Luíse ja Cais de Gaia ülemist korrust. Teekond kõigest 600meetrit, aga vaade muljetavaldav Porto linnale.
Omaette vaatamisväärsus on Douro jõe kaldapealne. Seal toimub muusikalisi üritusi ja hulk kohvikuid, Porto ju portveini sünnilinn. Tänavad on mõnes kohas nii kitsad, et vaatad kas taksol, mis su kohale tõi ümber ka pöörata annab ja kas sel autol on võimu üldse mäkke ronida, sest kõrguste vahed ka peadpööritavad.
https://www.facebook.com/share/r/1BX21eLBzC/
See on ajalooline Ribeira linnaosa. Kuulus oma veinikeldrite poolest. Portvein on toodetud eranditult Douro orus.
Siin on kuulus Livraria Lello raamatupood.
https://www.facebook.com/reel/2710248049152651
Linnas on jõe ületamiseks 6 suurt silda, mida tutvustati gondlilaadse paadiga jõel sõitmise ajal.
Infante Dom Henrique'i sild, üldtuntud kui Infante sild, on maanteesild üle Douro jõe Portugalis Suur-Portos. 2003. aastal valminud Infante sild on sõidukite ja jalakäijate liikluseks Vila Nova de Gaiast Portosse. 370meetrine kaarsild, mida me korduvalt ületasime.
Üks pikim Ponte de São João ehk Püha Johannese sild on raudteesild. Selle projekteeris insener Edgar Cardoso. Seda silda mööda kulgeb ühendus Porto ja Lissaboni vahel, sild on 1,14km pikk.
Kõige kuulsam on Gustave Eiffeli endise äripartneri Théophile Seyrigi poolt aastatel 1881-1886 ehitatud Dom Luís I rauast kaarsild 45meetrit kõrge. Ehitamise ajal oli ta oma 172meetrise pikkusega maailmas pikim.
Porto on vaieldamatult väga roheline linn, külastasime suurt haljasala - Palácio de Cristali aeda oma panoraamvaadetega linnale ja jõele. Need romantilised aiad kujundas 1860. aastatel Saksa maastikukujundaja Emilie David. Aed pargina - väga palju erinevaid tasapindu, võimalus ronida kõrgustesse. Õitsvate lillede ilu oli aprilli lõpus päris vähe, sest oli juba suur suve kuumus ja kevad seal ammu möödas.
Esiti hämmastaski seal vastu jalutavate kodulindude suur ja mitmekesine hulk. Ka paabulinnud.
Üks purskkaevudest.
Cuphea hyssopifolia igihaljas jaapani mürt.
See keegi verbena, õitsejatest võimutses seal Acanthus mollis ehk karusõrg. Rodode õieaeg oli läbi. Pöögid, araukaariad.
Siin on roosiaia osa, õitsejaid väga vähe.
Serra do Pilari klooster on endine klooster, mis asub Portos Vila Nova de Gaias Douro jõe vastaskaldal. Klooster asub kõrgel paljandil. Sinna viidi inimesi ka tuk-tuk´iga. Me ikka jala.
Meil väga vedas ka ilmadega. Portugal on tõesti Euroopa kõige leebema kliimaga riik.
