Õitsemine kesksuvel.
Maituli, puhastustuli täna. Kui palju võib elus kõike koguneda ja tarvitad sellest piskut. Tules on hea energia ja soojus.
Justkui uudishimust sinna juunisse vaadates ühe ööga venisid kõik aiataimed lausa poole pikemaks. Ööpimeduses helklevad taimed on lausa müstilised. Õisenelas oma valges rüüs ja kevadfloksid praegu eriti. Öises valguses leian ka millises kõrguses ja kohas on mõne taime õige koht. Et olin sireli istikud toonud, said nad ka mulda, hoopis mitte sinna, kuhu olin mõelnud, aga see variant jäigi parem.
Oi, kui rasked on aednikule need kevadised öökülmad. Kui tean, et külm on aias olnud, ei tahagi hommikul aeda minna. Mängid kasvuhoonega, kattematerjalidega. Tavaliselt on öökülmad maasikate õitsemise ajal. Täna märkasin paari varast maasikaõit, üks oli juba seest must. Ja täna on kindlasti külm tulekul. Külmaõrnaid püsikuid pole aias väga, aga isegi madalad priimulad said tänavu pihta. See pilt enne külmasid. Tänaseks paistis, et nad uuele õitsemisele jõudnud.
Sel kevadel sai mitu suurt ja vana õunapuud maha võetud ja väga suured harud ka mõnelgi õunapuul maha võetud, et valgust rohkem oleks ja õunu lihtsalt pole vaja nii palju.
Mai siiski rõõmukuu, värvide virr-varri, rohelise uskumatute toonide, päikese ja valguse imega. Pehmete tuulehoogude ja tugevate tuultega.
