Delphinium Pacific aedkukekannus `Summer Skies`

Aed-kukekannus `Summer Skies` Delphinium Pacific. Õied helesinised. Kõrgus 160cm.

Delphiniumiga alles katsetan. Samas tean, et juba 30 aastat tagasi kasvas mu äial kõrge tumesinine vägev kukekannus maja ees. Hübriide ja värvitoone praegu valgeid, punaseid, kollaseid ja roosasid. Nad on mürgised taimed. Aga efektselt kõrguvad varred nn. teravate õitega on pilku püüdvad. Delphinium õitseb juunis - juulis, selle suured õied on läbimõõduga kuni 5 cm. Sinise delphinium'i lehed on väga dekoratiivsed, sügavalt jaotunud. Sõltuvalt sordist on nende kõrgus 0,6 -1,8 meetrit.

Nende õisi on kasutatud isegi pruudi kimpudes.

Hübriididelt kogutud seemnest ei saa samasuguseid järglasi. Seeme peab olema värske. Paljundada saab võrsete lõikamise ja kasvamapanemisega kevadel.

Optimaalsete tulemuste saavutamiseks on kõige parem kasvatada neid nagu kapsast viljakal (kergelt aluseline) pinnal, palju päikest ja vett. Istutamiseks mõeldud muld peaks olema savi- või liivsavimuld. Soovitatakse hommikupäikest. Püsiv vesi põhjustab juuremädanikku. Kastmisel hoidke lehestik kuiv. Kasvamiseks ka kõrgem koht, et talvine niiskus talle liiga ei teeks.

On väga oluline hoida delphinium pidevalt niiskena ja mitte lasta taimel kuivada, sest see võib põhjustada hallituse kasvu, mis võib taime rikkuda. Kuival ajal taime kasta kaks kuni kolm korda nädalas.

Toetage delphiniume keppidega, kui nad kasvavad kõrgeks. Nad vajavad palju toitaineid, aga vältige kõrge lämmastiku tasemega väetisi. Hooaja alguses kasutage sõnnikuga multši, mis aitab neid toita. On päris oluline, et ehkki multš aitab mullas niiskust säilitada, võib see vartele liiga lähedale asetatuna põhjustada taime mädanemise.
Delphinium näeb madalate taimede taga rühmaistutustes hea välja. Parima õitsemise saavutamiseks tuleks uusi taimi harvendada 2–3 hea võrseni.  Hea hoolduse korral paljuneb ta iseenesest. Hõrendamine on taime tervise jaoks väga oluline. Äsja istutatud üheaastasel peaks olema üks piik, kaheaastastel kolm ja kaheksa-aastasel võib olla 20 kuni 50 vart. Lõika põhivars pärast õitsemist alla väiksemate külgvõrseteni, mis õitsevad sekundaarselt veidi väiksemate õitega. Kohe pärast õitsemist lõika maani maha, et ta sügisepoole veel õitseks.

Et vältida jahukastet ( kuivade aastate puhul on see tavaline probleem)  proovige neid hajali istutada ja võrseid varakult võrsumisel harvendada.

Delphiniumid on vastuvõtlikud paljudele haigustele, sealhulgas jahukaste, bakteriaalsed ja seenlaigud, hall hallitus, võra- ja juuremädanik, rooste jt. Delphiniumide istutamine hästi ventileeritavasse kohta ja lehestiku kuivana hoidmine aitab haiguste ennetamisel palju kaasa. Noorte taimede kaitsmiseks tigude ja nälkjate eest peaks olema tähelepanelik, kuna need võivad põhjustada märkimisväärset kahju. Soovitatakse teha küüslaugu kastmist. Keeda vett ja lisa purustatud küüslauguküüned. Keeda pool tundi ja kurna siis pudelisse. Hoida vedelikku jahedas ja lisage kaks teelusikatäit 4 liitri vee kohta ja kasutada taimede kastmiseks üks kord nädalas. 

Delphiniume kimbutavad tavaliselt ka tsüklamen-lestad, lehetäid ja nematoodid.

Sügisel lõigake kukekannused maapinnale ja andke väetist.

Lehtede kukkumine

 Lehtede kukkumist on kuulda. Täna. Metsa alt. See on nii harukordne heli. Hing heliseb sellega kaasa. Nii kummaline hääl nagu vihm, aga siiski mitte. Kuiv on ja tuult pole, aga krõbisev helin aina. Me ei kuule kui lehed kasvavad. Tuul lehtedes on midagi muud. See sügisene lehtede kukkumise heli on harras. Ma tean, et olen seda häält ennegi nautinud.

Astilbe `Color Flash`

Imelikul kombel kohtusin üleeile kärnkonnaga. Peenras. Terve suve mitte, nüüd sügisel. Suvel on kasvuhoones mõni konn elanud, aga mitte kärnkonn.

Esimene õis.

Hea tuju amps

 

Niisugune särav näeb välja Kolmelehine piiskenelas Gillenia trifoliata. 

Köögis aga ebaküdooniad tegemisel.

Ebaküdooniad lõikan pooleks. Seemned välja. Köögimasin hakib nad peenteks poolkuudeks. Segan nad suhkruga ja veidi peab seisma jahedas, et suhkur lahustuks. Hoian külmkapis. Väimees koos lastega nimetas selle hea tuju ampsuks, millega enne tuttu minekut maiustada. Suhkrust hoitakse muidu eemale.Tegelikult ebareaalselt hea maius. Sidrunist pehmem maitse.Võib teed teha või magustoidu sisse. Ka kuivatatud suhkrustanud ebaküdooniad on maitsvad. Säilivad, kuni neid on.

Sügisel keldrisse, et kevadel uuesti tärgata

 Olen püüdnud lillede ja juurikate edasi-tagasi vedamise kevadel ja sügisel võimalikult väheseks teha, aga tänavu vean keldrisse ka argentiina raudürdi Verbena bonariensis, kuigi sellega veel vähe ootan. Lugesin, et päris hilja tuleks ta maast kaevata ja väikse mullapalliga koos säilitada, pealsed 10cm peale tagasi lõigata. Ettekasvatamistingimused on mul nadivõitu ja seeme, mille taim pillab avamaale ja seal kasvama hakkab jääb väikseks. Tuleb proovida keldri varianti. 

Kõige esimesena viisin  keldrisse suurelehise hortensia  Hydrangea macrophylla, et külm teda ära ei võtaks. 

Daaliate ja jorjenite juurikad võivad umbes nädal peale lehestiku mustaks minemist veel maas olla. Need olen suurest mullast puhtaks raputanud ja nad säilivad meie suhteliselt kuivas keldris normaalselt. Üritan neile nimed ka juurde seada, et teada mis on mis. Keldris on nad kõrgemal alusel nii, et õhk ligi pääseks. Tean, et daalia juurikaid pestakse ja lõigatakse juuspeenikesed osad välja - aga ma pole nii mänginud. Kevadel olen juurikaid lahti harutanud, pärast seda kui olen nad kasvuhoonesse toonud ja nad juba pungi näitavad.

Kalla kaevasin välja ja istutasin liivase põhjaga potti väikse mullapalliga ja viisin keldrisse. Toalilled tõin ka kasvuhoonest tuppa, keldrisse viisin Crinum latifolium potid.  

Veel vaja viia tohutuks kasvanud inglitrompet alla keldrisse. Enne kärbin teda päris tõsiselt.

Peenralt võtan veel üles valkja hiidhüatsindi Galtonia candicans, kaeralille ja gladioolid. Alguses viin nad kasvuhoonesse tahenema sellest vihma saanud mullast ja siis lõikan pealsed 10cm peale. Sibulad säilitan paberkottides. Tahavad jahedapoolset ja kuiva kohta.

 

Maha istutada tuleb veidi tulpe ja hüatsinte. Vanaaegsed suured punased tulbid ja hilisemad kollased on head, neid ei tule üles kaevata. Aga kaasaegseid ilusaid ei tohi maha unustada, kaovad ära. Hüatsindi õis on ka siis, kui sibulad vahepeal üles võetud palju uhkemad. Hüatsindid on mulle eriliselt armsad lilled.    

Rail Baltica

 Ühed tragid noored - tegelikult üks noor naine kõnnib momendil jala läbi Eesti Rail Baltica trassi ja on sel ajal pidevalt otseeetris https://levila.ee/video/trail-baltic-on-eetris/video?fbclid=IwAR3VkuYlihhnc3OC5uiWZDDXlulIj7Q9v65MCcXoi9USB8nHtCIorG2-6fE

Nad on piirist tulema hakanud 27km üks päev, 27km teine, 23km kolmas päev . Praegu Pärnu kandis.

Valge vaip

 19. oktoobril tuli laia lund ja päris palju. Täna päike soojendab ja räästas tilgub. Lumemurdu kõrgematel taimedel omajagu. Õie poolest ilus paistab veel aedhortensia ´Magical Candle´ Hydrangea paniculata. Praegu 20-dal kell 12.40

Noorukene aedhortensia `Polar Bear´ ka kena.

Aralia elata ehk kuradipuu omamoodi tore.

Kolmelehine piiskenelas Gillenia trifoliata.

Lehed kõik veel õunapuudel.

https://www.youtube.com/watch?v=Od61WE8kZA8&t=2s

Enne öökülma

 Homme on pilt hoopis teine. Öökülm võtab oma.

Esiplaanil Kirengeshoma palmata jaapani vahakübar.

Aedhortensia ´Pinky Winky´  Hydrangea paniculata.

Vasakul madal sidrunikollane kuldvits 'Strahlenkrone' Solidago.

Heleeniumid - kõige varem õitseb ära madalam aed-heleenium 'Chelsey' .

Angervaks Filipendula rubra ´Venusta´.

Kaselehine hortensia -pinnakatja taim - toodud Haideaiast. Tagaplaanil harilik müürilill  Cymbalaria muralis.

Kõrreline on roog-sinihelmikas ´Transparent´ Molinia arundinacea.

Korea kitseenelas 'Noble Spirit' Aruncus aethusifolius saab sügisel värvilise lehestiku. Ta juurestik on 3 korda pikem kui maapealne osa.

Lillaõieline epimeedium.

Haruline lursslill ´Brunette´ actaea ramosa.

Siin on näha ka 3 erinevat lursslille. Rohelise lehe ja rohelise varrega lihtlursslill, mis juba täiesti õitsenud, osalt pikad õievarred ära lõigatud. Tumedavarreline kõrge, mille õieilu juba kahvatub ja tume haruline lursslill ´Brunette´. Üksik püstine taim ees on must upsujuur.

Luuderohi hedera.

Mustikapõõsa punane sügisvärv.