neljapäev, 4. märts 2021

Märtsi algus



Meil väga külm metsaäärne koht, alati lumi päris pikalt. Täna oli lumel kõva koorik peal, mis ei lase taimedel väga hingata. Aga siiski kaitseb lumi veel tulevate külmade ja suurte temperatuuri kõikumiste eest, kui päeval +10 ja öösel -10 kraadi. Tuisuga ehk tuleb lundki veel. Kaugemal paistab põld päris roheline.

Tarn 
Igihaljas kaerand Helictotrichon sempervirens
Lumeroos laiaks vajunud. Sellest lillest on 1.detsembri pilt hoopis kaunim.
Kasvuhoone kõrval pakuvad sibulapealsed juba ennast. See küll tore.

Tänavu paljudes kohtades lumiseen, see roosakas, mis muru hävitab. Meil siin looduslik rohumaa, pole seda muret. Seal, kus mõni suurem kivi maapinnas, lumi läinud. Päike soojendab kivi ja see maad. Ka puude alt lumi sulanud.

reede, 5. veebruar 2021

Muld

 Kui lumi katab maad ja tänased külmakraadid selle ilusa talve krepkamad, on hea mõelda, mis seal all toimub. Taimed tekiga kaetud. Ja ikka ma mõtlen mullast. Lilledele olen hakanud andma väetisi, ennast rahustades sellega, et toidu kasvatamine veidi eemal. Nõgesevee tünn on mul küll alati olemas olnud. Umbrohujuurikatest kaevan maa puhtaks. Ajalehtedega istutusala ette valmistades vaatasin, et need trükivärvid saavad mulda. Roundupi ei ole ma kunagi tarvitanud. See on see rohi, mis võtab kõik ära. 

Keemias ja kündmises hävitamata maa hektar sisaldab 2-10 tonni vihmausse. Vihmausside biomass on suurem kui kogu planeedi elusolendite biomass kokku. Vihmaussid võivad süüa lagunenud lehti, surnud rohttaimi, lagunenud sõnnikut, mulda, muutes need  seedetraktist läbi käies huumusaineks, seedeprotsessis moodustuvad humiinhapete molekulid tulevad mulda tagasi, samas raskemetallid muudetakse taimedele kättesaamatuteks lahustumatuteks ühenditeks. Uss läbib päevas enda kehamassi suuruse koguse mulda, s.o. umbes 50grammi mulda ruutmeetri kohta. Toimetavad nad pimedas ja vihmas. Vihmauss kinnitub saba harjastega uru seina külge ja välja ronides ohu korral tõmbub hetkega tagasi. Neid on olnud 8 meetri sügavusel maapinnast. Eluiga on neil 5-6 aastat. Vihmauss ei paljune kiiresti. Igal vihmaussil on nii emas- kui isasorganid, mis asuvad peapoolsete kehalülide juures. Pärast talveunest ärkamist jõuavad ussid paaritumisperioodi ja hakkavad panema kookoneid 1 nädalas, nii  3 kuud, maksimaalselt 100 järglast hooajal.

Taime juurte optimaalseks kasvuks peab muld sisaldama 10-15% õhku, sellega just vihmaussid tegelevad. Tihenenud pinnases tekib niiskus ja hapniku puudus juurte ümber ja taimede saagikus on tunduvalt madalam. Ussid suurendavad mikroelementide, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosfori, raua omastamist taimedele. Aga üldiselt mineraalväetiste kasutuselevõtt lõhestab huumust ja see viib selle sisalduse vähenemiseni mullas. Kõige agressiivsemad väetised on lämmastik, teatud tüüpi kaaliumkloriid ja kompleksväetised.

Vihmausside kõige suurem vaenlane on looduses kirjaoskamatu inimene. Äsja küntud muld kuumeneb ja kuivab kiiresti ja vihmaussid surevad, see toimub nii kevadel kui sügisel. Linnuparved on traktorite järel ootel. Kui ka väetist maale antakse, ei ole kedagi, kes selle ümber töötleksid. Samuti viib tuul kerge kuiva pinnase põllult kergesti minema. Väikeaedades mullafreesid peenestavad kõik. Ussid, umbrohujuurikad. Maa kobestamine ei tohiks olla sügavamalt kui 5 cm.

 Ukraina andmete põhjal on 100 aasta jooksul kadunud mullas huumuse osakaal, mis oli kogunenud juba üle 1000 aasta. Kui mullas on huumust vähem kui 2,5%, siis pole see enam must muld.  Huumust nimetatakse mulla immuunsüsteemiks. Öeldakse ka, et huumus on taime leib. 

Kasutatud materjalid.

 https://www.apk-news.ru/chelovechestvu-dlya-vyzhivaniya-pridyotsya-vernut-zemlyanogo-chervyaka-v-pole/

https://kodu.ohtuleht.ee/1024750/revolutsioon-aianduses-permakultuuri-disainer-marian-nummert-jata-sel-kevadel-aiamaa-ules-kaevamata-sest-nii-aitad-mullaelustikku-kelle-abil-kasvavad-terved-ja-tugevad-taimed?fbclid=IwAR1u7UhKXqkOAw9wNcRKKT5R_9fzqFSC4ZOYkZxRbiXn4vTbPrusz-GG37k


//www.gaissmayer.de/web/welt/gartenmagazin/boden-1/