Neljapäev, 30. detsember 2021

Sellist puud

Sellist puud nägin esmakordselt. Suur ja võimas salmiline kask ehk maarjakask (maarjakõiv), ka karjala kask - veidi salapärane ja püha. Puud on otseselt seostatud Neitsi Maarjaga, kutsutud Neitsi pisara ehk hingepuuks. Betula pendula var. ..
Kaskede kohta.
Kuivenduskraav

 Värsked hundi jäljed lumel, mis lagedale põllule läksid. Kraaviäärtpidi oli ka pikalt läinud. 

Jäljed auto juurde tekkisid sel ajal, kui metsas olime.
Käisin lihtsalt mehega kaasas. Ta tahtis maja jaoks palke langetada. Praegu kaduneljapäeval pidi just õige aeg olema. Mändi ja kuuske võttis. Covid võttis mu mehe maha, nii et ta oli intensiivis 3 nädalat ja sai koju 19.novembril. Kui ma alul vaatasin ikka maa peale rohkem, siis pärast ka ikka tüvede sirgust. Maha võtmiseks läks ainult sirge puu.




Kolmapäev, 15. detsember 2021

Mäleta mind

 


See on "Dido itk" ooperist "Dido ja Aeneas" Henry Purcell (1659 - 1695), koorile (London City Voicesi koor) seadnud Lennox ja Mike Stevens.

Lugu inimese haprusest, hülgamiste teravusest. Aenease poolt hüljatud Dido. Kõik see valu.

Esmaspäev, 13. detsember 2021

Kurbuses

 Imeline, ilus inimene - tütar, õde - meie Marii on lahkunud. Ta elas meist kaugel oma töö tõttu ja me ei näinud teda tihti, aga me alati teadsime, et ta on olemas. Ja ta oskas meid rõõmustada, särada. Nüüd on teisiti.

Elutee pikkust arvestatakse aastatega, ehk võiks seda mõõta läbitud jalajälgedega, sest ta armastas avastada uusi maid, leida huvitavaid inimesi. Olles oma suure sisemaailmaga võrratu sõbranna, hea kaaslane. Ta oli oma õnne otsinguil, nagu me kõik siin elus.
Ta oli väga eriline, linnulennult püüdis ta momendist ainutabast ilu. Olemuselt õrnas ja ülitundlik. Sportlik ja kaunilt liikuv. Ta hääl meelitas sind alati, ning ta oskas rääkida kuues keeles. Tema kunstnikuolemust peegeldas ta ümbrus. Tal olid väga tugevad tähenduslikud unenäod, mida ta võis edasi jutustada. Erinevate väljamõeldiste illustratsioone armastas ta joonistada pliiatsiga. Ka lilled õitsesid ta puudutusest. Sihikindluse ja tugeva töövõimega väike vapper naine, keda austati, armastati ja kes omal jõul kõigega toime tuli. Tema töö nõudis mehelikku taipu ja tehnilisi teadmisi. Ta sukeldus täiesti tundmatutes kohtades ja tuli ikka pinnale. Viimased 4 aastat elas ta Šveitsi mägede, järvede ja looduse lummuses, töötades insenerina Śveitsi firmas, mis toodab ventilatsiooniseadmeid kangatootmisettevõtetele üle maailma. 
Ta naljatas, et ega ta siit enam ära tule.
Haiglas, kuhu ta sattus, käisid ta head sõbrad lillede ja heade soovidega. Õele ta ütles, kui too murelikult ära sõitis, et ega ma selle aasta sees veel sure. Aga see aasta jäi pooleli - 21.11.2021.

15 juulil 2021.a. ta kukkus jalgrattaga, et mitte otsa sõita 2-3 aastasele lapsele, kes ta ette jooksis. Ta nagu väga viga ei saanud, aga 31.augustil tuli tal pöörduda EMO-sse, kus tal pandi seljatugi paariks nädalaks. Aga olukord pöördus sootuks tõsisemaks. Tehti veel paar operatsiooni võitluseks rinnavähi komplikatsioonidega. Esmaspäeval anti talle teada, et palju päevi ei ole enam ja pühapäeva hommikul ta suri.
Kuni algkooli alguseni elasime kahekesi. Ema ja tütar. Tal oli küsimusi, millele vastatagi ei osanud. 
Kus hing on? Kurgus või lõua all?
Millest on tehtud vesi? Kas maa on sünnitanud vee?
Kuidas sea sees on sealiha?
Ema, kas päike läks pilve taha nutma või?
Vahetame ära. Mina olen päike ja sina pilvetütar. Siis oleme mõlemad taevas. On ju, päike soojendab pilvetütart. Päike on kuum.
Ja kui ta tahtis pai saada, ütles. Silita kassi, vaata kui krõnksus ta on.
Kui me käest kinni kõndisime, ütles ta, et meil on nüüd kolm kätt.
Marii jäi minu ema väga armastatud lapselapseks.
R. lapsendas ta 1989.aastal.
1989.a. sai ta omale õe L. ja 1992.a. venna A.

Elu on üürike. Iga päev on kingitus. Oleme tänulikud paljude  hetkete eest, mida koos läbi elasime, õppetundide eest, mida saime. Tunne, et ta valvab meid pilvepiiril ja hoiab, saadab meid.


Kolmapäev, 20. oktoober 2021

Koolibri


Me reisime, et otsida. Punased ja roosad õied meelitavad koolibreid, kes nektarit õie põhjast kui kannust janunevad. Lennunduse tulevik pidi koolibritaolite lennumasinate päralt olema. See video on tehtud 25.juulil Montasolas, see on Apenniinide alal mõnesaja km kaugusel Roomast. Need mu tütre tehtud video ja pildid, mul õnnestus miskit üles võtta liig suure mahuga. See viimane.



Pühapäev, 10. oktoober 2021

Sügisilu

 Metsaalune hakkab läbi paistma.


Saialille ja mooni õied ühesuurused,



Paar sügisastrit ei jõua vist õide.



Pühapäev, 3. oktoober 2021

Lilledega

Rooside ilusad kirkad säravad värvid ka praegu üllatamas. Et Kuusiku külmatsoonis elukoht, ei tihanud roose proovidagi.

Pinnakatteroos ´Volare´ Mart Ojasalult oli kaua ainuke.


Pinnakatteroos ´Aspirin´ kipub kõrgeks minema.

Roos ´William Morris´ David Austin´i  hübridiseeritud 1998,a.











Väga vahvalt on õitsenud Maximast pärit roos.















Kõige õieküllasem on olnud Floribundroos ´Lübecker Rotspon` Garden.ee-st pärit. Tema on septembri keskel oma õitsemise lõpetanud. 

Väike potiroos ka veel õites.




Tänavu on hortensiad teisiti end näidanud, kui eelmine aasta. Hea võrrelda, sest telefoniga kuupäevad peale pandud.

Hydrangea paniculata ´Polar Bear´on meie kliimas ikka väga tänuväärt oma valgete suurte õisikutega. ´Wim´s Red´ tänavu selliseid ilusaid punase värviga õisikuid ei näidanudki, kuidagi tuhm oli värv. 
´Great Star´on vahvalt kõrgust visanud.


Kõige uuemad taimed kisuvad rohkem pildile. Ülle kaunikesed Valkjas kuldkannus (Pseudofumaria alba


















K 






Kollane kuldkannus (Pseudofumaria lutea = Corydalis lutea)






















Floksidega tegeldes tean nüüd, et nad tahavad oma narmasjuurte ligi liiva või kruusa, et hästi areneda.  Parim aeg nende jagamiseks on sügis. Välja kaevatakse puhmas, millel 30-40 vart peal, lõigatakse pealsed peaaegu ära ja hakatakse teda lahti lõikama nagu torti. Kui teda teisiti tükeldada, surevad paljud narmasjuurtest. Ja ikka kohe liiv juurtele. Väga vanu puitunud südamikuga puhmaid jagada on jõuline tegevus.
Vana südamiku osa on juurestikus musta värvi ja see ei arene.
Sügiskaunitar phlox paniculata ´Svjatogor´ Futult. 
Selle lille aretaja P.Gaganov 1953.a. Õie suurus 3.5 -4cm. Kõrgus 70cm. Õieaeg pikk.