Lehtede kukkumine

 Lehtede kukkumist on kuulda. Täna. Metsa alt. See on nii harukordne heli. Hing heliseb sellega kaasa. Nii kummaline hääl nagu vihm, aga siiski mitte. Kuiv on ja tuult pole, aga krõbisev helin aina. Me ei kuule kui lehed kasvavad. Tuul lehtedes on midagi muud. See sügisene lehtede kukkumise heli on harras. Ma tean, et olen seda häält ennegi nautinud.

Astilbe `Color Flash`

Imelikul kombel kohtusin üleeile kärnkonnaga. Peenras. Terve suve mitte, nüüd sügisel. Suvel on kasvuhoones mõni konn elanud, aga mitte kärnkonn.

Esimene õis.

Hea tuju amps

 

Niisugune särav näeb välja Kolmelehine piiskenelas Gillenia trifoliata. 

Köögis aga ebaküdooniad tegemisel.

Ebaküdooniad lõikan pooleks. Seemned välja. Köögimasin hakib nad peenteks poolkuudeks. Segan nad suhkruga ja veidi peab seisma jahedas, et suhkur lahustuks. Hoian külmkapis. Väimees koos lastega nimetas selle hea tuju ampsuks, millega enne tuttu minekut maiustada. Suhkrust hoitakse muidu eemale.Tegelikult ebareaalselt hea maius. Sidrunist pehmem maitse.Võib teed teha või magustoidu sisse. Ka kuivatatud suhkrustanud ebaküdooniad on maitsvad. Säilivad, kuni neid on.

Sügisel keldrisse, et kevadel uuesti tärgata

 Olen püüdnud lillede ja juurikate edasi-tagasi vedamise kevadel ja sügisel võimalikult väheseks teha, aga tänavu vean keldrisse ka argentiina raudürdi Verbena bonariensis, kuigi sellega veel vähe ootan. Lugesin, et päris hilja tuleks ta maast kaevata ja väikse mullapalliga koos säilitada, pealsed 10cm peale tagasi lõigata. Ettekasvatamistingimused on mul nadivõitu ja seeme, mille taim pillab avamaale ja seal kasvama hakkab jääb väikseks. Tuleb proovida keldri varianti. 

Kõige esimesena viisin  keldrisse suurelehise hortensia  Hydrangea macrophylla, et külm teda ära ei võtaks. 

Daaliate ja jorjenite juurikad võivad umbes nädal peale lehestiku mustaks minemist veel maas olla. Need olen suurest mullast puhtaks raputanud ja nad säilivad meie suhteliselt kuivas keldris normaalselt. Üritan neile nimed ka juurde seada, et teada mis on mis. Keldris on nad kõrgemal alusel nii, et õhk ligi pääseks. Tean, et daalia juurikaid pestakse ja lõigatakse juuspeenikesed osad välja - aga ma pole nii mänginud. Kevadel olen juurikaid lahti harutanud, pärast seda kui -olen nad kasvuhoonesse toonud ja nad juba pungi näitavad-mugulad asetataks ainult tasapinnaliselt maa alla – nende kohale on vaja vaid ca 3-5 cm paksust mullakihti.

Varajaseks kasvatamiseks täita tühjad potid värske potimullaga. Mugul tuleks sisse panna nii, et eelmise aasta varrekasvuga ülemine osa oleks jälle ülespoole suunatud. Valesti asetatud mugulatel tekivad kasvuhäired ja väärarengud. 

Kalla kaevasin välja ja istutasin liivase põhjaga potti väikse mullapalliga ja viisin keldrisse. Risoomidest kasvav kallaliilia (Zantedeschia) eelistab täispäikest (hommikupäikest) kerge mullaga ja välja võiks viia pärast öökülmade möödumist. Istutussügavus 10cm ja nende omavaheline kaugus 50cm. Heaks kasvuks vajavad palju vett (head drenaaźi) ja ka väetamist. Pärast õitsemist jäävad puhkeperioodi sel ajal kuivust.

Toalilled tõin ka kasvuhoonest tuppa, keldrisse viisin Crinum latifolium potid.  

Veel vaja viia tohutuks kasvanud inglitrompet alla keldrisse. Enne kärbin teda päris tõsiselt.

Peenralt võtan veel üles valkja hiidhüatsindi Galtonia candicans, kaeralille ja gladioolid. Alguses viin nad kasvuhoonesse tahenema sellest vihma saanud mullast ja siis lõikan pealsed 10cm peale. Sibulad säilitan paberkottides. Tahavad jahedapoolset ja kuiva kohta.

 

Maha istutada tuleb veidi tulpe ja hüatsinte. Vanaaegsed suured punased tulbid ja hilisemad kollased on head, neid ei tule üles kaevata. Aga kaasaegseid ilusaid ei tohi maha unustada, kaovad ära. Hüatsindi õis on ka siis, kui sibulad vahepeal üles võetud palju uhkemad. Hüatsindid on mulle eriliselt armsad lilled.    

Rail Baltica

 Ühed tragid noored - tegelikult üks noor naine kõnnib momendil jala läbi Eesti Rail Baltica trassi ja on sel ajal pidevalt otseeetris https://levila.ee/video/trail-baltic-on-eetris/video?fbclid=IwAR3VkuYlihhnc3OC5uiWZDDXlulIj7Q9v65MCcXoi9USB8nHtCIorG2-6fE

Nad on piirist tulema hakanud 27km üks päev, 27km teine, 23km kolmas päev . Praegu Pärnu kandis.

Valge vaip

 19. oktoobril tuli laia lund ja päris palju. Täna päike soojendab ja räästas tilgub. Lumemurdu kõrgematel taimedel omajagu. Õie poolest ilus paistab veel aedhortensia ´Magical Candle´ Hydrangea paniculata. Praegu 20-dal kell 12.40

Noorukene aedhortensia `Polar Bear´ ka kena.

Aralia elata ehk kuradipuu omamoodi tore.

Kolmelehine piiskenelas Gillenia trifoliata.

Lehed kõik veel õunapuudel.

Sügisõhk on selge,
sügiskuu on särav,
langenud lehed kogunevad ja hajuvad laiali (Li Bai)

Enne öökülma

 Homme on pilt hoopis teine. Öökülm võtab oma.

Esiplaanil Kirengeshoma palmata jaapani vahakübar.

Aedhortensia ´Pinky Winky´  Hydrangea paniculata.

Vasakul madal sidrunikollane kuldvits 'Strahlenkrone' Solidago.

Heleeniumid - kõige varem õitseb ära madalam aed-heleenium 'Chelsey' .

Angervaks Filipendula rubra ´Venusta´.

Kaselehine hortensia (Schizophragma betulifolia) lõhikhortensia -pinnakatja taim - toodud Haideaiast. Tagaplaanil harilik müürilill  Cymbalaria muralis.

Kõrreline on roog-sinihelmikas ´Transparent´ Molinia arundinacea.

Korea kitseenelas 'Noble Spirit' Aruncus aethusifolius saab sügisel värvilise lehestiku. Ta juurestik on 3 korda pikem kui maapealne osa.

Lodjapuu perekonda kuuluvale perekonnale andis Carl Linnaeus 1753. aastal oma botaanilise nime, mis tulenes kreekakeelsest sõnast, mis tähistab teistsugust taime, epimedion . Valdav osa Epimedium liikidest on heitlehised või igihaljad vastupidavad mitmeaastased taimed.  Epimeediumite lehestik on atraktiivne ja lehtpuude all tugev pinnakate. Istutuskohta tuleb hoolikalt valida, sest kuivatav tuul ja hiline külm võib neile liiga teha. Epimeediumid levivad puitunud risoomi kaudu, mis asub vahetult mullapinna all. Teda jagatakse pärast õitsemist.

Ida-Aasia, enamasti heitlehised liigid arenevad paremini ilma puittaimede ja suurte püsikute juurte surveta. Muld ei tohiks mingil juhul olla liiga kuiv. Jaapanist pärit liigid ja nende sordid eelistavad pigem happelist mulda.

Euroopa ja Lähis-Ida, enamasti igihaljad liigid on kokkuhoidlikud ja suuremahulised "pinnakatte tüübid", mis täiskasvanuna taluvad ka kuiva perioodi. Nad saavad lehtpuude all hästi läbi ja moodustavad seal paksud vaibad. Haldjasarnastel õitel, milledel avanevad laiali neli  kannust, väljatoomiseks tuleks enne uusi võrseid kevadel vana lehestik ära lõigata.

Epimedium grandiflorum 'Lilafee'

Seda tutvustas kuulus Saksa taimekasvataja Ernst Pagels ja see on väiksem kui enamik grandiflorume

Rohtset puhmikut moodustav lehtdekoratiivne püsik kukerpuuliste (Berberidaceae) sugukonnas. Õied lavendeljad kuni lillad, noored lehed punakat tooni, mis sügisel punasteks kuni pruunikaspunasteks värvuvad. Talub kasvukohal suuremate heitlehiste puude lähedust ja põõsaste juurekonkurentsi. Sobib kasvatamiseks varjulistes aiasoppides, kus leidub huumuserikast parasniisket mulda. Hea täitetaim, sobib ka raskesti ligipääsetavate paikade haljastamiseks. Kasvuhoo saab sisse alles kolmandal aastal pärast istutamist. Juurdununa talub hästi ka põuda. Vana lehestiku võib varakevadel tagasi lõigata, et saada osa kogu ilust, mis värske lehestiku puhkemine ja õitsemine pakub. Parim paljundusviis on jagamine kevadel. 

Epimedium'Lilafee'´l on kevadel lehestikust tunduvalt kõrgemal pikkade kangaliste lavendli-violetsete-roosade õitega varrepead. Komplekssed, keskmiselt rohelised lehed koos ogahambuliste, ovaalsete lehtedega traadistel vartel moodustavad atraktiivseid lehemägesid. Kevadel ilmuvad uued lehed punase varjundiga beežiks, valmivad roheliseks ja muutuvad sügisel punaseks. "Lilafee" on sünonüüm ja mõnikord müüakse seda kui "Lilac Fairy". 

https://www.plantdelights.com/blogs/articles/epimedium-fairy-wings

Haruline lursslill ´Brunette´ actaea ramosa.

Siin on näha ka 3 erinevat lursslille. Rohelise lehe ja rohelise varrega lihtlursslill, mis juba täiesti õitsenud, osalt pikad õievarred ära lõigatud. Tumedavarreline kõrge, mille õieilu juba kahvatub ja tume haruline lursslill ´Brunette´. Üksik püstine taim ees on must upsujuur.

Luuderohi hedera.

Mustikapõõsa punane sügisvärv.