Kevad

Iga hommik alustame uut päeva. Elame vaid seda päeva. Kas see reaalsus mis on, rahuldab me hinge? Meil tuleb ikka mingeis tuultes tantsida.
Hulgaliselt õitseb kirgaslilli, aga pildile neid ei saanudki. Kanada kevadmagunad Sanguinaria canadensis oma toreduses üllatasid täna samaaegselt punaroosas toonis sinililledega. Krookused on läbi. Järjest tuleb jälle uusi tegelasi.

Kanakoole kolletab. Ranunculus.

Kaukaasia lumeroosi  Helleborus orientalis on kaua kena, hiljem oma kõrge lehestikuga.

Harilik lõokannus Kiideva koolimaja juurest toodud jupikesest.

Priimulad hakkavad tulema. Nad veel madalad.

Kollane kuldtäht Gagea lutea, looduslik sibullill.

Väike nartsiss Tete a Tete.

Esimene tulp.

Orasheinake Siberi brunnera esimese õiega silmitsi.

Pidasin ilma- ja tegemiste aja kohta kirjapanekut. 

5.aprill Kevad on kord nii, kord naa. Täna sajab lund alla. Vahepeal oli maa täiesti valge, aga maa soojus sulatas selle. Helbeid ikka hõljub, juba tundide viisi. Niisugune nulline temperatuur. Eile õhtul olid väga tugevad tuulehood, kõik ilm mühises.Terav tuul tänagi ja lubab nädalavahetuseks uuesti, kui vahepeal veidi vaibub. Tomatitaimed pikeerisin mulda täna ja nad toas, ega rohkem ei mahu kuhugi enam. Kass käis nuusutas nad kõik üle.  

3 õunapuud said täna lõigatud. Jämedam osa läheb suvise grillimise tarbeks. Peenras oli maitsemiseks hapuoblikat, mida 3 kännast kasvab. Paar korda olen kasvuhoone servast rohelist sibulat toonud, mis nii 5cm pikkune. Küüslaugud on ilusti üles tulnud. Rabarberi ots alles paistis. Metsa ääres kasvab roheliselt vereurmarohtu, mille maapealset osa kasutatakse taime õitsemise ajal. Neli puhmast peenestatakse ja valatakse peale 10 liitrit vett. Lastakse seista 10–20 minutit, misjärel vedelik muutub pruuniks. Seejärel kurnatakse ja kasutatakse pritsimiseks. Lahus sobib lehetäide, maipõrnika tõukude, lehekirpude, traatusside jt kahjurite tõrjeks.

Muidu rohumaa kõik kulu all.

Eilsel päeval päikesega olid metsmesilased krookuste peal ametis ja poolteisemeetri kõrguse sipelgapesa otsas, kuhu päike paistis oli ka kobarasse pesaelanikke kogunenud. Kui soojemaks läheb vean kogunenud kohvipaksu majapoole pesa, et nad siiapoole oma radasid ei ajaks.

6.aprill Keskpäeval kohati päike, pilvealune aga 1⁰C sajab kord vihma, kord lörtsi. Hommikul oli maa valge, autoaknad jääs.

7.aprill Ilm hea, sai riisuda, peenardelt lehti koristada.

8.aprill hommik -1, öösel oli -5

9.aprill telefon ütleb, kell 10 tuleb lund

1o. oli jäine, õhtupoole sai õunapuid veel korrastatud

11.hommik jäise maaga, keskpäev juba mõnus

15. õunapuude lõikus tuulega. Eks suure töö tegi R., aga ma turnisin ka mõne õunapuu otsas nagu orav. Poeg ka proovis oma kätt kui kodus käis.

Nüüd vähemalt 3 päeva uhke päikseline ja kuiv väljas.

Täna metsas

Verev karikseen, tegelikult harilik karikseen Sarcoscypha austriaca. Viljakeha raputades peaks õhku tõusma eoste pilv, millega ta levib.

Väga levinud puuseen tuletaelik ehk ebatuletael eelistab roheliste lehtedega pajusid. 

Peale haavataeliku on haabadel jänesvaabik. Kaskedel on must taelik ja hall taelik. Taelikud on torikseened, mida on lihtne ära tunda kabjataolise välimuse järgi. Eestis on teada 19 taelikut. Kasvavad nii elusal kui surnud puidul. Elavale puule poevad südamikku.

Taelikud on päris kõvad. Enamik puuseeni sobib paberi tegemiseks. Paberisaamise õpetus näeb ette seen hea noa või oksakääridega kuubikuteks tükeldada, lisada veidi vett ja seenetükid täielikult purustada.

Edasi tuleb panna alusele mõni kiht vanapaberit, selle peale riie. Segu valatakse kangale nii, et vedelik imbub aluspaberisse.
Pärast kuivamist tuleb seenepaber või -ruloo kenasti kanga küljest lahti. Õhuke segu kuivab väljas päikse käes paari tunniga, paksema puhul võib aega minna paar päeva. Tuleb suvepoole proovida.

Ja veel üks seenetanud langenud tüvi.

Oodates iiriste õitsemist

rikkalikku õitsemist, tean nüüd, et iiriste õitsemist mõjutavad otseselt mulla omadused. Happelises mullas võib ta kasvatada vaid lehti ja ei õitse.

Madalad temperatuurid ja põud ei mõjuta iirist.

Pärast lume sulamist ja õhu soojenemist anda lämmastikul põhinevat kompleksväetist. Hiljem enam lämmastikku anda ei tohi. 

Või nitroammofosiga toita 2 korda varakevadel. Orgaaniline väetis on puutuhk, mis puistada kobestatud pinnasele, see aitab vältida ka kahjureid, puutuhk on ka sügisepoole hea.

Kui muld on pärast talve hapendunud, viiakse läbi lupjamine. 20 cm sügavusele antakse dolomiidi või lubjajahu ja lastakse puhata 7–10 päeva.

Enne õitsemist korralikuks väetamiseks peate ootama mulla korralikku kuumenemist, pärast jahedat ööd või vihma väetise andmine võib tekitada fosforimürgituse.

Fosfor-kaaliumi (superfosfaat, kaaliumsulfaat) ühendid aktiviseerivad pungi, aitavad risoomil tugevneda, nende segu anda enne õitsemist pealt kastes. Ka magneesiumi ja väävli sisaldus hea. 

Pärast õitsemist 20-25 päeva antakse superfosfaati ja kaaliumsoola. Juuremädaniku vältimiseks väävlipulbrit. Pärmijooki võib anda taime juurestikule kosutamiseks.

See on ka aeg iiriste jagamiseks. 

Iirised istutada 50x50cm kaugusele. Mullale lisada liiva, tuhka ja dolomiidijahu.

Enne istutamist peaks risoomid fungitsiidi (Fundazol, PREVICUR, Sernade ASO või teised)käesoojast lahusest 15sekundiks läbi leotama ja siis risoomid ülespidi kaheks tunniks nõrguma jätma.

TÄHTIS on, et neid ei tuleks kasta. Fungitsiidid erinevad aitavad lehestikku korras hoida. Kevadel, enne õitsemist, on soovitav iiriseid ravida fungitsiididega 3-4 korda 7-10 päevase intervalliga.

Iiriselehti, mis on ilusa väljanägemisega ei peaks kärpima üldse.

Lumeroosi valendus

Kevad on saabunud. 

 Lumeroos suudab kevadised ja sügisesed öökülmad üle elada. Ka suvine kuumus ei tee neile liiga, nad nagu uinuks suveks. Ümberistutamine võiks jääda sügisesse, kuid ka kevad sobib potist välja istutamiseks. Vaadata, et juured ei jääks sõlme. Nagu pojenge ei tohiks neid istutada liiga sügavale. Hiliskevadel tuleks tuhmunud õied, varred ja vanad lehed eemaldada, et neil ei areneks seenhaigused. Väetist nad ei vaja.

Amuuri adoonis läheb lausa iga tunniga uhkemaks.

Talvine lumekupp Eranthis hyemalis ka ilus.

Päikeseta lähevad krookuste õiekesed kinni.

Istutasin keldris talvitunud Argentiina raudürdid mullapallikestega aeda. Ei kastnud. Muld oli parajalt niiske ja kobe. Teadaolevalt ta kannatab - 12⁰ C.