reede, 31. mai 2019

Sirel Syringa

On sirelite aeg. Pea naabruses elab sirelite aretaja Aavo Mägi, käisime Mäe talus tal külas. Öökülmade tõttu ei olnud sellist sirelivahtu, kui ülemöödund kevadel.  Aga vaadata oli ikka küll ja meid võeti väga hästi vastu. Juba trükis on ja varsti ilmumas tema raamat sirelitest. Niisuguseid keerduvate õitega või krussilisi õisi ei ole maailmas teistel aretajatel õnnestunud aretada. Üleilmne huvi on, et midagi sellist on olemas, järgmise aasta kevadel pidi tal olema oodata selle ala suuri tegijaid külla. Tulin sealt tagasi väikese kingitusega, Prestoni hübriidse sireliga´Miss Canada´.

Üks kõige eredama punase õiega sirelitest ongi Prestoni sireli (S. x prestoniae) sort „Miss Canada” .  Prestoni sirel on saadud longusõielise ja karvase sireli ristamisel. Põõsad kasvavad 2–3 (4) meetri kõrguseks. Õitseb väga hilja, ungari sireliga samal ajal ja on kasvukoha suhtes vähenõudlik, talvekindel, vastupidav. Õis lihtne.

Ajalooliselt Kanadas töötas 1920. aasta paiku Isabella Prestone S. Villosa ja S. Reflexa ristamistel ning lõi hilja õitseva sireliliini Syringa x prestoniae.

Hiljem, umbes 1967. aastal, oli Dr. WA Cumming tutvustas seda uut sorti "Miss Canada". See on ristlus S. josiflexa "Redwine" ja S. prestoniae "Hiawatha" vahel.



kirjelduste järgi:

Longusõieline sirel (S. reflexa) kasvab looduslikult Kesk-Hiinas Hubei provintsis kuni 3,5 meetri kõrguse põõsana. Liigi uhkuseks on kuni 20 cm pikkused sügavroosade õitega rippuvad õisikud, mida hiliskevadel tekib ohtrasti. Lehed on elliptilised, suured, kuni 20 cm pikad. See imeilus liik on piisavalt eristuv teistest tavalistest aiasirelitest väärimaks senisest suuremat tähelepanu. Longusõieline sirel on üheks esivanemaks Kanadas aretatud hübriidide rühmale, mida tuntakse Prestoni sireli (S. x prestoniae) nime all. Talub kuni -40C.

Karvane sirel (S.villosa) on Põhja-Hiinast pärinev kompaktse põõsana kasvav taim. Roosad õied paiknevad tipmistes kobarates, lehed on laiovaalsed ja sügavrohelised. Võib kasvada kuni 3,5 m kõrguseks ning sama laiaks. Eesti oludes täiesti talvekindel ja ebasoodsatele kasvutingimustele hästi vastu pidav. Talub kenasti suitsu, linnasaasta, sooldunud muldi ja pügamist. Rikkaliku õitsemise tõttu sobib kasvatada õitsva hekina, sest seob tolmu harilikust sirelist ligi kaks korda paremini. Tüvivormina sobib alleede kujundamiseks. Juurevõsundeid ei anna. Talub kuni -34C.

Tihedamate hekkide ja põõsaste jaoks tuleks sireleid regulaarselt harvendada. Nii saate tiheda lehestiku.  Õiepungad arenevad tavaliselt noorematel võrsetel, see on põhjus, miks neid regulaarselt kärpida. Kõige mugavam on seda teha kevadel, sest siis paistab võra välja. Puhastada ka põõsaalune, et maapind soojeneks.  Sissepoole kasvavad oksad lõigatakse ära.
Kultuursordid nõuavad toitaineterikast mulda ja kuival ajal kastmist. Turbamullad, soised ja liivased kerged mullad pole just head. Vajavad rammu. Lopsakaks õitsemiseks tuleb teda kevadel kärpida, alumised võrsed eemaldada, siis läheb põõsa kogu energia õitsemisele. Kui saagida ´valel ajal´, võib õitsemine hilineda aasta ja kasvab vaid lehestik. Lõigake vanimad oksad maapinnast umbes 30 cm kõrgusele. Ärge liiale minge, sest siis moodustub palju juurevõrseid. Hea reegel on lõigata mitte rohkem kui kolmandik. Põõsa alla tehke 20cm laiused sügavad süvendid, kuhu kompostiga koos lisage kompleksväetist, tuhka ja lupja, siis suruda auk kinni.
Närtsinud õisikud lõigake maha kohe pärast õitsemist jaanipäeva paiku, see soodustab järgmise aasta õitsemist.










 Lummav on see sirelite aeg ikka ja jälle.

Ju toomehelbed jätnud jumalaga
ja sirelite õitseaeg on käes:
kõik pungad pakatavad täies väes,
kõik põõsad sinetavad maja taga.

Ja öösiti nüüd ei ma enam maga:
mu süda õhetab kui hõõguv ääs –
ah, sirelite õitseaeg on käes!
Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga!
 (Marie Under, „Sirelite aegu”, 1916)
https://www.ogorod.ru/ru/outdoor/trees/12865/20-luchshih-sortov-sireni-foto-s-opisaniem.htm

neljapäev, 23. mai 2019

Õhuline piimalill Euphorbia hypericifolia

Õhulise piimalille tõin aeda. Suvelill, aga väga eriline habras. Õied kui taevatähed väikesed ja valged. Õhuline piimalill on jõulutähe sugulane ja kuulub piimalillede hulka. ”Õied” ongi valgeks värvunud kõrglehed. Kompaktne kuni 30cm kõrge. Terve suve ühetaoliselt kaunis veidi kõrgust ja laiust juurde võttes. Õhulise piimalille mahl on mürgine, lapsed tuleks temast eemal hoida. Paljundatakse pistikutega.
Koos roosiga.


Väiksed madalad meelespead ehk aed-lõosilm Myosotis alpestris katavad jälle oma ala. Möödunud kevadel avastasin hulgast valgevärvilisi ja tänagi nad hulgas.

Ebaküdoonia Chaenomeles lagenaria õitseb. 


Roomav floks Phlox stolonifera  näitab õit.


Viinapuu kasvuhoones


Varajane pojeng `Mollis`paeonia.


Hiliseid tulpe.

Moonide väli  juba tükk aega värviküllane. Tõin kunagi oranzi. Nüüd kollast ja punast ka. Papaver nudicaule Siberi magun.


Kevadfloks e. kanada floks (Phlox divaricata)

Anemone sylvestris Metsülane´Elise Fellmann´


Akakapsas



Püramiid-akakapsas (Ajuga pyramidalis)


Alpi elulõng Clematis alpina


Helleborus argutifolius Corsicus Korsika lumeroos


Tegin hostadele tiiru peale.
´Golden Tiara´

Stiletto

Inniswood






Hosta montana "Aureomarginata"

Kiwi Full Monty hosta 

 ´Francee´


Lainjas hosta Hosta undulata



Hosta lancifolia Süstjalehine hosta