Ebaküdoonia Chaenomeles lagenaria

Ebaküdooniad on hinnatud ilupõõsad. Õitsevad enne lehtede puhkemist või puhkevad samaaegselt. Õied kaunis suured, oranźpunased, sarlakpunased, kuni valged. Õitseb koolilõpuaktuste aegu. Minu aias 3 erinevat põõsast. Ebaküdoonia õied on steriilsed oma õietolmule. Viljad kõigil erinevad, piklikud või ümarad kreeka pähkli suurused, värvuselt helekollased või punakad ja rohekad. Ilupõõsas on kõige väiksemate õunviljadega, ta on ka okkaline ja aastatega kasvanud rohkem kõrgusse. 1,5 meetrine. Püganud teda eriti pole. Eks vanad oksad välja, piisav on hoida 16 oksa põõsal. Suuremate, paremate viljadega okasteta ebaküdooniapõõsad ei ole nii ilusas kevadrüüs. Asteldeta põõsad viljade kasvatamiseks palju paremad. Nende oksad ka rohkem maapinna ligi ja laiuvalt kasvavad, kasvadeski mitte kõrgusse. Kasvud, mis kaugemale end põõsast ajanud polnud sugugi juurtega. Vähenõudlik, päiksepaisteline kasvukoht ja pisut happeline muld soovitatav. Tähtis on õunviljad korjata enne öökülmi. Pean neist valmistatuna toorhoidist kõige paremaks. Pooleks lõigatult seemned välja. Õhukesteks viiludeks lõikuda ja segada suure hulga suhkruga, sest nad on ikka väga hapud. Hoida mõni aeg, kuni suhkur lahustub suuremas nõus ja siis purkidesse ja külmikusse. Seemneid ajasin kord jahuks, aga see pole minu maitse. Mahl tuli ka vängelt hapu.

2019.aastal see tohutu õiemeri ei kandnud vilju eriti, sinna ulatus öökülm ilmselt. Madalad okasteta põõsad olid viljakad.