Kevadel.
Areaal Kaug-Ida. Kõrgus 3-4 m, vahel kuni 10 m. Võra vähe hargnenud kõrge põõsas või madal puu.
Koor, võrsed tüvi hallikas, kaetud suurte jämedate ogadega. Külgoksad peaaegu puuduvad. Kahe- või kolmekordselt sulgjad liitlehed kinnituvad kimbuna võrsete tippu, 60-120 cm pikad. Lehekesed saagja servaga, munajad, terava tipuga. Tumerohelised pealt veidi läikivad, alt roodude kohalt karvased. Sügisel lehed punased. Õitseb augustis. Õied valged, väikesed, paiknevad võrsete tipus kuni 60 cm pikkustes ebasarikates. Kuradipuu väikesed kreemikasvalged õied moodustavad juulis laiuva ja õhulise õisiku. Vili on marjataoline luuvili, valminult sinakasmust, umbes 5mm läbimõõdus. Küllaltki külmakindel, varjutaluv. Eelistab värskeid viljakaid muldi. Annab hästi juurevõsusid.
Kodumaal levinud alusmetsaliik. Kasutatakse meditsiinis. Küllaltki sage ka haljastuses. Karmimatel talvedel esineb Eestis külmakahjustusi, seetõttu tuleb kasvukohta valida. Kasvatatakse ilupõõsana.
Kuradipuu ´Variegata´ on kallis (paljundatakse pookimisega), aga väga ilus. Lauspäikse kätte ei maksa teda istutada. Pärineb Kaug-Idast, Kirde-Hiinast ja Korea poolsaarelt. Rammusal aiamullal kasvab jõudsamalt ja lopsakamalt, kuid talub kõiki muldi, ka turba- ja lubjarikast mulda. Kuivas ja liivases kohas kasvab aeglaselt ja kiduralt. Eesti flooras on araalialiste seltsi ainsaks esindajaks luuderohi.
5-aastaselt on kuni 2 m kõrge, võra 1,5 m läbimõõduga, 10- aastaselt vastavalt 3 ja 2,5 meetrit. Tihti kuivavad mõneaastased võrsed osaliselt ja vanad õitsenud oksad maapinnani, see on kuradipuule iseloomulik, ta noorendab end sel viisil.
Kuradipuud hinnatakse tema kaunite sulgjate liitlehtede pärast, mis täiskasvanud puul võivad olla üle 1 m pikad. Tüvi ei hargne palju ja vähesed kuid suured lehekodarikud jätavad väga omapärase, veidi palmi meenutava mulje. Tüvel paiknevad suured ogad. Sellest ka taime nimi-kuradipuu.
Eestis küllaltki külmakindel. Varjutaluv. Võib kasvatada nii üksikpuuna kui ka suurte puude all ilupõõsana.
Kuradipuu sobib soolopuuks. Kuradipuu alla võib istutada madalaid pinnakattetaimi, põõsaid või püsikuid. Kuradipuu paksud, vertikaalsed võrsed harunevad vähe. Helehall või pruunikas koor muutub vanemal põõsal tumehalliks.
Sügisel küpsevad u 5 mm lillakasmustad marjad. Suured lehed omandavad sügisel kollaseid, punaseid ja violetseid toone. Taim on mürgine, kuid väikese koguse söömine enamasti mürgistusnähte ei põhjusta. Taim kasvab kasvutsoonides I-II. Kuradipuu kasvab päikesepaistelistel ja poolvarjulistes kasvukohtades. Kasvukoht peab olema tuulte eest varjatud ja soe. Pinnas peab olema toitainerikas ja lubjasisaldusega muld või liivmuld. Savine pinnas kuradipuule ei sobi. Põõsast võiks kevadtalvel kevadiste öökülmade eest kaitsta. Taim võib külmadel talvedel kergesti külmuda, kuid taastub enamasti hästi Kevadel antakse kuradipuule lupja ja väetatakse. Kuradipuud väetatakse ka augustis ja septembris.
Kuradipuud ei pea tagasi lõikama. Juurestik paikneb maapinna lähedal ning seetõttu ei tohi pinnast tüve ümbert kobestada.
Eelistab värskeid viljakaid muldi. Annab hästi juurevõsu.kodumaal levinud alusmetsaliik. Kasutatakse meditsiinis. Küllaltki sage ka haljastuses.
Kuradipuu on väga tuntud ravimtaim. Samast sugukonnast leiame ka kuulsa zhenzheni. Tema nöörjatest, maapinnalähedastest, omapärase lõhnaga, kollastest juurtest tehakse kange viinaga (ca 70 %) tõmmist. Tõmmis on üldtoniseeriva toimega, aitab tõsta meeste potentsi.
Kuradipuu siiski väärib oma nime. Arvasin, et see tugev okkalisus kõigil ta okstel selle põhjustas. Nüüd, kui olen ta ehk viimse kui juurejupigi tulle viinud, tean, et ta kusagilt sissetooduna on ülimalt invasiivne ja kõlbmatu kasvatamiseks. 7 aastat kasvas, hakkas õitsema, kevadeks kuivas ära. Saagisin selle maha. Mõne kuu pärast oli valla pääsenud pea 30 taime, kusjuures mõned päris suured. Juurikaid kätte saada oli raske, sügaval ja palju neid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar