kolmapäev, 27. veebruar 2019

Bergeenia Bergenia cordifolia

Kõlava taksonoomilise perekonnanime looja Conrad Moench austas Saksa botaanikut ja arsti Karl August von Bergen´it , luues 1794. aastal nime Bergenia.
Igihaljaste nahkjate lehtede kohale ilmuvad kahvatud roosad õied mais-juunis. Rustikaalsed lehed nn. elevandi kõrvad tugevalt maapinda katvad. Risoomid jämedad. Need taimed on väga pikaealised püsikud ja neid on mitmeid erinevaid nimetusi.
Südajalehine bergeenia (Bergenia cordifolia) on Siberist pärinev laialt kasutatav igihaljas püsilill. Sobib tiigi äärde, lillepeenrasse, puudealuse haljastamiseks. Kasutatakse ravimteena, värvimiseks, naha parkimiseks. Viimaseks tegevuseks tarvilikku parkainet- tanniini - on kahelehelise bergeenia (B. crassifolia) lehtedes 21%. Bergenia crassifolia lehed ei ole laialt südaja kujuga, vaid kiilukujulised. Õied avanevad varem kui südajalehisel ja ühele poole. Ta veidi haruldasem.
Ka raviks, öeldakse, kui miski muu asi enam kõhtu kinni ei pane, siis selle taime lehtedest peaks küll abi olema! Pärit samuti Siberist.
https://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/bergeenialehtedest-tee-puhastab-organismi?id=30710717&fbclid=IwAR2vOQic-KTjiDMtA2svy5bnvpdCC_eYSP91Wx5gwVE2vkVjrQ4ehj48ZCA

Kahelehise lehed värvuvad talvel isegi paremini, kui südajalehisel. Õied on tal heleroosad.

Bergenia cordifolia ´Bressingham White´ õied on avanedes puhasvalged, vananedes ilmneb pisukene roosakas jume. Lehed on talvel pronksjad.

Kõrgus 45 cm . Laius 25 cm . Õitseb mais juunis valgete õitega. Poolvari, vari ja niiske, normaalne viljakas, huumusrikas muld. Kliimatsoon Z3 Armastatud bergeenia valgeõieline sort on veidi väiksemate lehtedega ja õrnem. Vähelevinud. Valge näeb ebatavaliselt suurepärane välja sitke läikiva lehestiku taustal. Pole üllatav, et see kultivar on pälvinud Kuningliku Aiandusühingu aiateenete auhinna. Pikaealine ja vastupidav, aga aeglasekasvuline. See esimene pilt. Õitsema pole jõudnud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar