Kellukas Campanula sp.

Väga liigirikas püsililleperekond, üle 500 . Eestis kasvab looduses 8 liiki. Kõrgus varieerub mõnest cm kuni 1,5 meetrini. Üks mitmekülgsemaid taimi üldse. Vajavad päikselist kuni poolvarjulist kasvukohta normaalse aiamullaga. Kellukesekujuliste õitega hiliskevadel ja suvel õitsevad püsililled, mis eelistavad osalist päikest, kuid paljud taluvad ka sügavat varju ja tugevat päikest. Nad kasvavad hästi erinevatel muldadel, kõikjal, mis pole liiga ekstreemne. 

Campanula carpatica karpaadi kellukas, väga külmakindel ja vähenõudlik liik. Kasvab ka üsna varjulises kohas, kasvõi kõrgete põõsaste all. Moodustab mättaid. Madalakasvuline, millel pikkade vartega üksikud kellukad. Õitseb rikkalikult juunis. Võib pärast õitsemist kergelt kärpida. Kõrgus 25 cm. Liigil on sinised õied. Väikeste ümarate lehtedega. On aretatud mitmeid eri värvi õitega sorte. Jagada varakevadel või varasügisel.

Seda tutvustas esmakordselt Kew kuninglikus botaanikaaias 1774. aastal Hollandi professor Nikolaus Joseph von Jacquin (1727–1817). Mozart pühendas suure osa oma teostest Jacquini perekonnale, eriti Kegelstatti triole. Seda mängiti esmakordselt Jacquinsi majas 1786. aasta augustis.

C.cochleariifolia pisikellukas, õied sinised või valged, õitseb juunist augustini. Kõrgus 10 cm. Väga armas väike kellukas.

C.lactiflora - piimjaõieline kellukas, õied sinised, roosad või valged. Kõrgus 130 cm. Tuulises kohas tuleks õievarsi toestada. Õitseb juuli-aug. Tuntud ja hinnatud sordiks on ´Loddon Anna´.

C. latifolia var.macrantha on kuni 1,5 m kõrge "kaukaaslane". Teine selle liigi iludus on sort ´Alba´, kellel on puhasvalged õied.

Campanula latifolia Laialehine kellukas on meetrise kasvuga ja suurte lillakassiniste õitega püsik.

Campanula latifolia ´Alba´

Kõrge vana taluaia taim. Laialehine kellukas püstiste vartega.

 

Campanula glomerata  ladinakeelne sõna glomeratus tähendab koondunud (viidates tihedalt koondunud õisikutele).

Kerakellukas 'Nana Alba' .Valged kellukad juunis-juulis. Päikses või poolvarjus ilus kompaktne puhmik. Tihedalt õitsev. Kui tagasi lõigata, võib sügisel uuesti õitseda.

Kõrgus 45 cm.

Korea kellukas Alba Campanula takesimana. Õitseb pikalt.
Kõrgus koos õitega kuni 50 cm. Õitseaeg juulist augustini. Risoomidega kiiresti paljunev vähenõudlik taim. Püstistel vartel kellukakujulised rippuvad õied on kuni 7 cm pikkused, värvuselt roosakasvalged, seest kastanpruunide täppidega. Kasvab päikeselisel kuni poolvarjulisel huumuserikka parasniiske pinnasega kasvukohal.

Campanula punctata  Täpitud kellukas, tema lehed on karedad. Nii Korea kellukas kui täpitud kellukas on juurte kaudu agressiivselt levivad. Seda tuleb kasvatades tähele panna ja hoida neid kasvukohas, et nad läheduses olevatele taimedele hukatuslikuks ei osutuks. Campanula x hyb. 'Elisabeth'. Õied suured, rippuvad, seest punaste täpikestega.

Kellukamaailma üllatusmehena topeltõieline sort. Näib, nagu oleks üks õiekellukas teise sisse torgatud. Platycodon grandiflorus 'Hakone White ballooni Campanula .

Suureõieline laikellukas Platycodon grandiflorus
Kõrgus 100 cm Õis roosa juuli-august.Platikodon Rozovõi. Laikellukas suureõieline ''Rozovy'' Platycodon grandiflorus.

Sügislehestik püstine.

P.grandiflorus -
suureõieline laikellukas Codo Rose Kõrgus 20 cm Õis roosa, kompaktne taim, pikaajaline ja pidev õitseja juuli-august.

Pärineb Jaapanist, Hiinast, Mandzhuuriast. Suve jooksul kerkib ülespoole kimp varsi, mille küljes on kenad väiksepoolsed sinakasrohelised lehed. Suve edenedes ilmuvad tippu õiepungad, mis paisuvad, nagu puhutaks neile pisitasa õhku sisse. Inglise keelt kõnelevad inimesed kutsuvadki seda lille õhupallililleks. Lõpuks avanevad paisunud pungad kellukjaks õieks. Nad sobivad lõikelilleks.
Tuntuimaks sordiks on ´Perlmutterschale´. Levinud on ka valgeõieline laikellukas. Päike teeb neile ainult head. Laikellukad alustavad kasvu alles jaanipäeva paiku.