Vihmavärvid

Haned lendavad lõuna poole tagasi suurtes parvedes, tuli R. jutuga tuppa. Ja hommikul ongi 3kraadi sooja ja külm vihm. Hanedel toiduotsingud. 
Taimedele tegin ka toitu - 3 liitrisesse purki korjasin kõrvenõgeseid, valasin peale kaevuvee, mis kasvuhoones seisnud. Kasutama saab hakata umbes nädala pärast. Mida kauem seisab, seda paremad omadused - sisaldab lämmastikku ja mineraalaineid. Samale väetiseteole saab veel 2 korda uue vee peale valada. Tomatitaimi kastan enne istutamist veel selle vesilahusega. Ongi nädala seisnud. 

Üks huvitav retsept on veel - lehetäide vastu. Ja see on kohane just siis, kui lehed hakkavad punguma, ilmuvad õienupud. Sel ajal algab lehetäide munade koorumine. See on piima vee segu, mis katab täihaude kilega ja ei lase neil massiliselt tekkida. Tuleb segada kokku piim ja vesi üks ühele ja pritsida 2-3 päeva tagant mõned korrad.

Vihmavärve ka.

Kaufmann tulp Heart´s Delight 

Kanada kevadmagun Sanguinaria canadensis

Kanada kevadmagun on ainuke liik oma perekonnas. Looduslikult kasvab Põhja-Ameerika metsades. Seal tuntud verejuurena, millel on nii ravimi kui mürgi omadusi. Kui taime varred või lehed on kahjustatud, voolab välja punakasoranz piimjas mahl. Mürgine! https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5037693/

Veripunase piimmahlaga vereurmarohu sugulane kasvab aias veidi happelisel niiskel rammusal mullal poolvarjus või varjus aga kasvab ka niiskemal mullal täispäikeses. Varakevadel kerkivad rullis lehed maast, mille seest õis tõuseb oma kähardunud lehe keskelt 10 cm kõrgusele.  Õis avaneb päikesepaistes ja sulgub ööpimeduses. Valge 7 või enama kroonlehega õis kuldsete tolmukatega avaneb enne kui leht jõuab lahti tulla. Leht on nagu mähkunud ümber õie, kaitstes teda kevadkülmade eest. Hiljem avanedes on leht küllalt unikaalse kujuga suurepoolne ilus sügiseni. Kevadised lühiajalised ja mitmeaastased looduslikud lilled, mis kasutavad ära varakevadise päikesevalguse. Kui varakevadel hakkavad temperatuurid tõusma, kasvavad need looduslikud lilled kiiresti, õitsevad, valmib seeme ja surevad tagasi juurestikku. Kui puud on täielikult lehtinud, naudivad kevadised efemeraalid vaikset maa-alust elustiili (järgmise kevade seemnepangana või uinuva juurestikuna). Nad elavad kiiresti ja surevad nii-öelda noorelt. Vähenõudlik ja täiesti külmakindel taim. Z 3-8. Risoome soovitatakse paljundamiseks välja kaevata, kui lehed on juba pruunikad. Istutamisel kuni 10cm sügavusele jälgida, et juured võimalikult sirgelt maasse saaksid. Selle juures jälgida, et eriti mürgised on juurerisoomid ja pesta käsi kokkupuutel. Kõige usaldusväärsem paljundamine on seemnetega. Piklikes seemnekaunades valmivad 4 nädalat pärast õitsemist punased kuni mustad seemned. Seemneid ei tohi kuivada lasta, vaid kohe külvata. Taime paljundavad ka sipelgad. Täidisõielist sorti Multiplexi saab paljundada vaid vegetatiivselt. Aga need topeltõied on looduse, mitte inimese kätetöö.

-

Roosilõhnaline kuldjuur Rhodiola rosea

Nii põnev on oodata õisi. Kevadeti on kõige vahvamad need ´punnid´, mis õieks saavad. Alati ma imetlen Roosilõhnalist kuldjuurt Rhodiola rosea. Ta hakkab igapäevaselt muutuma.  Looduslikult pärit Kaug-Idast jõgede kallastelt, kasvades ka 1500 m kõrgusel, tavaliselt mööda mägijõgede ja ojade kaldaid, selge jäävee lähedal asuvate kivide vahel ja ta paks lihakas risoom on kaetud kuldse nahaga, mis lõikamisel on kergelt roosaka värvusega. Kuldjuurele sobib õhurikas, kergelt kruusasegune, vähese toitainesisaldusega muld ning päikesepaisteline koht, liigvett ei talu.   Kõrgusega kuni 40 cm. Risoomilise lihava juurega. Lehed lühikesed kolmnurksed, ülemised järkjärgult suuremad, teravaotsalised. Õisikukännas tihe. Mais, juunis isastaimel on kollased õied, emastaimel õied kroonlehtedeta, tipud punetavad. Siin just isastaim kollaste õitega.

Siberi elanikud on seda taime kasutanud talvekülma vastu ja neid teadmisi pea salajas hoitud. Vähi, tuberkuloosi, stressi, mälu jm immuunsuse tõstmiseks tarvitanud. Sisaldab muu hulgas eeterlikke õlisid, makro- ja mikroelemente, millest suur osa on mangaanil. Juure lõhn väga omapärane ja meeldiv, seda ei saa millegagi segi ajada. 

https://www.calmia.ee/Artiklid/kuldjuur.htm

Kevadised kaunitarid siin.

Need viimased kirgaslilled on vanast ajast, neil ei ole südamik hele.

Lõokannused Kiideval

Mõned kevaded tagasi käisime Kiideva mõisahoone juures.
See kõik tuli mulle meelde hariliku lõokannuse pärast, mis just nüüd õitsema hakkas. Minul pisike tutike, mille muguljas risoom sealt kaasa sai võetud.

Corydalis
Kiideva mõisa ümbrus oli aga tohutu ala, mis oli lõokannustega kaetud. Kuigi ta pidavat olema looduses küllaltki tavaline taim, oli selline hulk lõokannuseid ikka vapustav vaatepilt. 
Kiideva mõis rajati Rootsi ajal ja on 1614.aastal esmakordselt mainitud. Mõisamaade hulka kuulus ka Puise küla. Mõis on palju kordi omanikke vahetanud. Praegune kahekordne mõisahoone pärineb 19.sajandi lõpust. Omapärane on selle puithoone välisseinte viimistlus kalasoomusekujuliste sindlitega ehk ümarate otstega laastudega, mis meenutavad kala soomuseid. See on Eestis täiesti erandlik. Võibolla maailmaski. Kahju, et praegune omanik on selle nii käest lasknud, sest hoone on ikka väga õnnetus seisus. Kuni 1967. aastani töötas mõisahoones Kiideva algkool, hiljem on maja tühjaks jäänud.
Kiideva küla asub Lääne maakonnas Ridala vallas Matsalu lahe põhjarannikul Matsalu Looduskaitseala piires. Kaardilt kohta otsides leidsin vahva külanimedega kaardi. Kõigist nendest laidudest, mis siin paistavad jm tuttavast uuesti avastamiseks.

 Kliki ja ava pilt uuel vahelehel.


https://www.flickr.com/map/?fLat=58.78146&fLon=23.553143&zl=13&everyone_nearby=1

Kaardil pane tärn Kiideva kohale ja all pildigaleriis paistab see hoone ka.