Õitsemiseelne lõikus

Taimedega mõistlik manipuleerimine nende kasvutsükli jooksul võib suurendada nende õiejõudu. Mai keskel või külmema kevade korral juuni esimestel päevadel, kuid mitte hiljem, võib tugevaid, hoogsalt kasvama hakanud taimi kolmandiku võrra kärpida. Tänavuse nn. kärpimise on väga madalad temperatuurid ise ära teinud, sest võimsat ja hoogsat kasvu pole. Küllaldane vihm lisab siiski paljudele kasvujõudu. Kärpima peaks just võimsaid, kõrgustesse kasvavaid taimi. Pärast kärpimist jälgida ja kasta, et nad saaks hästi areneda.

Jätke kärpimata aeglasekasvulised ja nõrgad taimed. Oluline on, et kui on liiga kuiv periood, ei tohiks ka kärpida. Mõnede taimede puhul saab teha osalist kärpimist, et kasvaks kompaktne taim.

Kui esmakordselt seda protseduuri teha, peaks katsetama väga elujõuliste ja tugevakasvuliste taimede peal mõne lõikega. Saab näha efekti ja jälgida kui ohutu see on. Esmapilgul tundub lõikamine ju lausa taimevaenulik. Lõpptulemus on pikaajalisem õitsemine, rikkalikumad õisikud, põõsasjam vorm, hilisem õitsemine ja taimedel, mis kipuvad laiali vajuma jääb kompaktsem kuju ja nad on stabiilsemad. Varred arenevad tugevamaks. Õitsemise ajaks jõuavad nad tavalisse kõrgusesse ja nad viskavad lehekaenaldest välja värsked õied, kui põhiõis läbi.

Tugevakasvulistena märkan heleniume, püstelulõnga Clematis recta´t, ka mõned floksid on päris suured. Tonditupikut kärpisin.

Floksidel Phlox paniculata enne õitsemist näpistada kolmandik pungadest, siis põõsas õitseb kauem. Ja kui floksid on juba õitsenud, võib närtsinud õisikud ülalt ära lõigata, siis õitsevad varrekasvudelt uued. Valged ja roosad reageerivad lõikamisele vahva õitsemisega, ülejäänutel on veidi raskem, kuid õitsevad ka uuesti. Punased on kõige õrnemad.

Kasvu jälgin, et kärpida - 

Aconitum napellus Käoking sinine

Campanula latifolia ´Alba´  Laialehine kellukas

Platycodon grandiflorus Suureõieline laikellukas

Echinacea purpurea Punane siilkübar

Monarda

Rudbeckia

Eupatorium purpureum Verev vesikanep

Heliopsis Kare päikesesilm

Helianthus Püsik päevalilled

Helenium

Nepeta Naistenõgesed (osaline)

Sedum Kukeharjad

Sügisastrid

Taimed, mida kevadel laiali jaganud olen, nende kasv on paratamatult tagasihoidlikum.

Vanaaegsed nartsissid.

Niisugune tore toompihlakas ehk  tähk-toompihlakas (Amelanchier spicata)  möödunud sügisel Haideaiast toodud.  Ta ei laiene juurevõsudega, vaid juurekaelalt tulevate mullavõsunditega.

Suvesooja 3. päev

Juno 'Evening Shade'

Kirju püvilill Fritillaria meleagris.

Kirju püvilill Fritillaria meleagris

sort `Alba`.

Täidisõieline varsakabi Caltha palustris ´Flore Pleno´.

Nartsiss `Belcanto` .

Punased hüatsindid on `Jan Boss`ja tulbid Tulipa Darwin Hybrid van Eijk.

Tulp Tarda Dasystemon .

Varane punane tulp. Ei ole südamik seest must.

Kevad-nabaseemnik Omphalodes verna.

Pehmekarvane priimula ehk aedkõrvikpriimula Primula auricula. 

Valge on mul kunagi turult ostetud ja punaseõieline ammune ema-isa lill.

Õrn ülane Anemone Blanda puhasvalge õiega. Ilmselt `White Splendour`.Tänud Üllele.

Amuuri tulivõhk Arisaema amurense.

Väike kuldtäht Gagea minima.

Kevadadoonis Adonis vernalis.

Kevadine sealõuarohi Scrophularia vernalis.

Kanada kevadmaguna viimane õis.

Alõtsa õitseb.

Toomingas ka kohe. Kartulid said aiamaale maha. Kägu juba mitu päeva hõikab.

Vihmausside teade

 Aga nüüd vist läheb soojaks, kuigi ilmateade ei luba. Vihmaussid on massiliselt maapinnale üles tulnud kruusateel.

Väga külm kogu aeg, täna sadas lume moodi ollust alla. Nüüd õhtupoole ikka inimlik väljas. Korra lõi vikerkaare üles. Kui tigude korjamisest näpud puhtaks sain, enam ei olnud. Mitu liitrit korjasin neid. Mõnes kohas olid teod lausa hunnikus koos kasakakadaka juures ja bergeeniate ligi. Ikka need kodumaised ja enamuses väiksed. Siia metsavahele pole teised jõudnud.

Õitsema on hakanud hüatsindid. Kollased on varasemad ja kõik nad on Hyacithus Odysseus, kuigi paistavad erinevad välja.

Roosa on Hyacinthus Orientalis Fondant.

Hyacinthus Woodstock tumelilla õisikuga on hilisem õitseja.
Kobarhüatsint Muscari botryoides on vanaaegne.



Harilik püvilill Fritillaria imperialis ehk keisrikroon alustab.

Kõige säravam on siiski kevadadoonise Adonis vernalis esimene suur õis.

Primula Juliae.

Ilusad kuhikud on korea kitseenelal Aruncus aethusifolius.

Punane kuhik ka kurerehal Geranium pratense ´Hocus Pocus´.

Midagi kivide vahelt.

Tantsud

 Kaks võrratut tantsu videot sattus ette. Tantsida on elus ikka liiga vähe saanud.

Üks mai

 Töörahvapüha täna. Päikest vilgutab isegi vahel. Muidu külm kogu aeg olnud. Ööd nulliringis. Päeval hoiavad töökindad näppe soojas.

See vähe mürgine iludus Kanada kevadmagun Sanguinaria canadensis paljuneb päris kiiresti. Valge õis ilmub läbi kaitsva lehe.

Kaufmann tulp Heart´s Delight.

Kevadadoonis Adonis vernalis esimene pilguheit.

Kevadine sealõuarohi Scropularia vernalis annab rohekollakat lopsakust vara.

Priimulatel värvikust. Tublisti talved üle elanud.

Karukell Pulsatilla on seemnest selle koha peale kasvama pandud.

Kuldne piimalill Euphorbia polychroma tärkab oranžika tooniga.

Magus piimalill Euphorbia dulcis subsp. purpurata `Chameleon` punases rüüs.

Kirgaslilled  Chionodoxa Forbesii veel.