Värvikas taimestik loob väga erilise atmosfääri. Tulipunane, sügav merevaigukollane ja punakaspruun. valge mitmetes toonides, roheline veel püüab pehmet valgust - igapäevane muutuste ilu. Kuuvalguse värvid siin septembri lõpus ja kohatine päikesepaiste. Tuul ja varjude mäng. Midagi nagu kevadest ja suvi nagu polekski veel lõppenud. Kõrgustesse kasvanud taimed on uhked.
Üks valge sügisaster on varjus hoopis teise välimusega kui valguse käes. Enamus sügisastreid on tänavu väga kõrgeiks kasvanud.
Hortensiad ilutsevad, sest öökülmi pole olnud. Üks öökülm oli siiski, viisin kõrvitsad tuppa, ühe väikse jätsin välja ja selle võttis külm endale, kuigi lehed kõik ilusad.
Jorjenid puha õites.
Mõned priimulad on kevadises olekus. Kõrrelised kõrguvad.
"Aiandus ei seisne täiuslikkuses. See on kohalolu, nägemine, puudutamine, armastamine, mis kasvab, ja aktsepteerimine, mis ei kasva. " Tsitaat Frances Tophill Journalis
Septembris väheneb huvi aianduse vastu, aga loodus on ilus.
Pikk floksipeenargi pole täielikult kuhtunud.
Teine pikem peenratükk, mille keskosa on metsmaasikas üle võtnud.
Sissesõidu osa kaunistab äädikapuu.
Krüsanteemid on värviküllased.
Priimulatel mõni õis.
