teisipäev, 30. juuli 2019

Liilia

(Liik / metsik liilia) Dauuria liilia Lilium dauricumit kasutati laialdaselt 




kogu Aasias, Koreas ja Jaapanis varasel hübridiseerimisel nii USA-s kui ka Euroopas. Aias lihtne liilia, mis naudib hästi kuivendatud ja kergelt happelist mulda. Kõrgus 30–75 cm. Peaaegu lõhnata, õied avanevad juuni keskpaigast. Seemned valmivad septembris ja on idanedes kohe hüpogeensed.  Kui taimel on hüpogeensed idanemised, nagu ka herneste puhul, jäävad seemne lehed mullasse ja te tõenäoliselt neid üldse ei näe, välja arvatud võimaliku ümberistutamise ajal.
 Võimalik, et see liik on tänapäeva aasia hübriididele pakkunud rohkem kui ükski teine ​​Aasia liik. Sellel liiliavariantidel on palju variante, mida võib leida isegi Ida-Venemaalt, kuid millel võib tulevikus olla aretamiseks potentsiaal. L. dauricum (sün. L. dahuricum, L. pensylvanicum).

Krookusliilia on
levinum liilialiik, mida õnneks näeb veel paljudes maaaedades, Krookusliilia erineb tuliliiliast selle poolest, et tema õied on tumeoranžid, ainult keskosas heledamad, lehed on tuhmid ning lehekaenlas sigisibulaid ei arene. Krookusliilia õitseb tuliliiliast 2–3 nädalat hiljem. Krookusliiliatki (L. croceum) ei ole tuulisel kasvupaigal vaja haiguste tõrjeks pritsida. Krookusliilia hakkab õitsema kohe pärast kirjut liiliat, tema suured oranžikaskollased õied avanevad veel enne varajasi Aasia hübriide. Krookusliilia võib ühel kohal olla palju aastaid, kuigi ajapikku kipuvad puhmikud liiga tihedaks kasvama. Hea, kui muld rammusam.

Vanad taluaia liilia L. bulbiferum var. bulbiferum, tuliliilia - varaseim kolmest sarnasest, kõrgus ca 1m, Tuliliilial varresibulad. Tuliliilia õitseb krookusliiliast natuke varem, kuid õisi on õisikus vähem. Mul ei ole seda.
Liilia Lollipop on üks aasia liilia kuulsamaid sorte. Varred 70 cm pikkused, kroonitud lihtne valge, millel on kroonlehtede otstes roosakad karmiinpintslid. Hästi arenev.




Liilia Apricot Fudge
Liilia ´Notshka `


Lilium`Annemaries Dream`.


Aasia hübriid Cordelia

Aasia hübriidide hulka kuuluvad tango-grupi liiliad.
  


Liilia ´Salmon Classic`.





'FantAsiatic Yellow Hot Spot' - Lilium 'FantAsiatic Yellow Hot Spot'



Pink Blush' - Lilium 'Pink Blush'


Hübriiditud Aasia kohalikest. Liilia Virineja. Mati Rang´ilt. Liilial Trogonil on eksootiliselt värvunud kroonlehed, millel on roosa täppidega kurk, mida ümbritsevad tumedad roosad lehvikud. Trogon on vastupidav, kasvab kergesti mitmesugustes mullatüüpides, kompostis ja on hästi kuivendatud mullas. Sellele meeldib täis päike, õitseb varakult suve keskpaigani. Väga vastupidav, on kohandatud kasvama 3-9 tsoonides ja on põhjapoolsete aednike jaoks suurepärane valik. hästi kergemates talvistes piirkondades. Hübriiditud Aasia kohalikest taimedest.Liilia Virineja. Mati Rang´ilt ka Grand Gus. SKU HSB6U03
Liilia Virineja. Mati Rang´ilt.




 Aasia hübriid Avignon

Liilia 'Eyeliner' - Lilium 'Eyeliner' (Aasia hübriidliilia ja pikaõielise liilia ristand).Pisikesed mustad täpid on norm, kuid selle armsa valge lille puhul on ainulaadne see, et igal kroonlehel on lilla-must serv. Parim vaade lähedalt, see liilia on väga uhke nii aias kui ka vaasis. Pikaõielise Liilia x Aasia hübriididele iseloomulik kerge aroom. Üks populaarsemaid sorte igal hooajal. Ta valged kroonlehed on ääristatud peenikese lilla joonega ja kuni 15 cm läbimõõduga koralli keskosas paikneb paks peaaegu must varjund. Korraliku istutamise ja nõuetekohase hooldusega, kestab õitsemine neli nädalat juunist juulini.

Liilia 'Little Yellow Kiss' aasia hübriid. Väga kohev, topeltõitega, sellel päikesekollasel õiel on mõned lillad täpid. Tõenäoliselt täiuslikum, mitmekihiline õietolmuvaba liilia, mis eales loodud. Juunikuul  õitseb. Lõhnatu. 

Liilia Aelita liiliad kuuluvad bulbiferum liiki, sigisibulatega.

'Į Dangų'  V.Vyšniauskienė






Liilia ´Eremo´ on  Aasia hübriidliilia ja pikaõielise liilia ristand.Need intensiivse erksa melon-apelsini tohutud lilled ei tuhmu ega kesta aias kaua. Suurepäraste õitega ja kõrge kasvuga. Suurepärane lõikelill või aia mingi osa rõhutamiseks. Väga särav värv. Kerge lõhn. Õitsemine juulis.








Trompetliilia AFRICAN QUEEN Kõrgus 120+. Õievarred tugevad, toestamist ei vaja.Lihtne kasvatada, vastupidav sort.
Suure elujõu ja erilise õiteiluga liilia. Armastab päikselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka   poolvarjus. Huumusrikas, kergelt happeline vett hästi läbilaskev pinnas. Meeldib  kevadine  väetamine lämmastikväetisega. Kuigi taluvad teistest liiliatest paremini põuda, tuleks neid siiski põuaperioodil aeg-ajalt kasta.Jaga iga 3 aasta tagant. Lõika närtsinud õied, kuid jäta õievarred sügiseni alles. Tõmbab koheselt tähelepanu apelsini- ja kreemjastele kroonlehtedele ja torukujuliste hübriidile tüüpilisele piklikule korallile. Avatult moodustuvad suured pungad õiteks, mille läbimõõt on mõnikord üle 15 cm. 6 õit tänavu. Hästi hoolitsedes kasvavad varred kuni 120 sentimeetri kõrguseni. 
Õie trompetjad suured oranžid õied pruunikaspunaste laiade triipudega seljal.15-20 õiepunga varrel. Armastab luua puhmaid, omab lineaarseid lehti. Õitseb juuli-august.
Talvekindlus  hea. Trompetliiliatest kõige talvekindlam.









Liilia`Bach`on pikaõielise liilia ja aasia hübriidliilia ristand. Need suured kreemikad valged pinnakattega lilled annavad täiusliku valge aktsendi, et kõik muu teie aias ära kaoks. Ebatavaline selle poolest, et ‘Bach’ on väga tumeda, peaaegu musta varre ja pungad on imelise pronksise varjundiga. Kergelt lõhnav. Õitseb juulis pea meetrisel varrel.

Liilia LA hübriid Royal Sunset. LA hübriid on valge liilia ja Aasia liilia hübriid. Taimed said idamaade esivanemate lillede vastupidavuse ja erksuse ning liiliad andsid uue sordi silmapaistva servaga. Sellise eduka liidu näide on esindatud  Royal Sunset'i nime all. Punates ja kollastes toonides olevad õied on päikese ja varjuga võrdselt head. Sibulad ei karda külma.

OT Hübriidliilia LAVON    Kõrgus esimesel kasvuaastal 1m. Headel kasvutingimusel võib kasvada 1,8 m kõrguseks.
Õievarred tugevad, toestamist ei vaja. Trompetliilia ja aasia liilia hübriid
Armastab päikselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka   poolvarjus. Huumusrikas, kergelt happeline vett hästi läbilaskev pinnas. Meeldib  kevadine  väetamine lämmastikväetisega
Õisikus 15-20 külgedele vaatavat karikakujulist suurt Brushmark tüüpi õit. Õied on paksude läikivate kroonlehtedega kreemkollased, suure efektse sarlakpunase laiguga. Lõhnab. Puhkeb juuli keskel.      Talvekindlus väga hea.


Liilia LA 'Tribal Dance'
Sarnaselt  "Tango" sarja liiliatele nagu Graffity, on 'Tribal Dance' esimene uutest kolmevärvilistest tugevalt täpilistest liiliatest.  Erkpunane südamik. Kõrgus kuni 100 cm.  Keskvarajane.

Liilia Tiiu. Mati Rangi poolt Tiiu Tõnsonile - botaanikaaia haldjale.

Hahkhallituse vastu pritsitakse taimi juunis 1-2 korda 1 %-lise bordoovedelikuga või siis 10g vaskvitrioli ja 100g rohelist seepi 10liitri vee kohta.
Kevadel on soovitav anda 300g puutuhka ruutmeetrile.

Suve lõpus olevad märjad lehed võivad haigestuda halli mädanikku (botriit). See on täpid lehtedel, kõigepealt tumerohelised, seejärel pruunid, muutudes valkjaks. Haigus kulgeb alt üles. Lehed ripuvad ja surevad. Haiged pungad painduvad, varred purunevad, kukuvad maapinnale. Kaitseks pihustatakse Bordeaux'i vedelikku, vaske sisaldavate fungitsiidide või teistega. Vihmastel suvedel on vaja pritsida sageli, peaaegu kord nädalas, pärast lehestiku kuivamist vihmast või kaste.

Mati Rangi jutu järgi tuleb liiliasoomused panna kilekotti parajalt niiske turbasambla või sõmera liiva sisse ning hoida neli kuni kuus nädalat pimedas kohas temperatuuril 18—25 kraadi. Selle aja jooksul arenevad väikesed sibulad. Need pannakse 10—14 nädalaks jahedasse. Kui sibulatel on viie soojakraadi juures tekkinud juured ja lehed, eraldatakse need soomustest ja istutatakse paljunduspeenrale või kastidesse.

Liiliate kasvatamisel on kõige olulisem see, millisel mullal ta kasvab. Liiliad vajavad kasvamiseks ja rikkalikuks õitsemiseks sügavalt haritud, viljakaid, hästi õhustatud, hea drenaažiga, kobedaid, kergemaid umbrohupuhtaid muldi. Parimad on neile viljakad liivasavimullad.

Liiliasibulad ei talu oma ehituse tõttu seisvat vett ega kõrget põhjavee taset. Liiliatele ei sobi rasked, õhuvaesed, halva drenaažiga savimullad ega soostunud alad. Ka ei sobi liiliatele kerged liivamullad, sest need ei seo piisavalt taime eluks vajalikku vett ega toitaineid.
Kuna enamik liiliaid toitub peamiselt varrejuurte kaudu, peaks viljakas olema ka mulla pindmine, sibula peal asuv 20-30 cm kiht.

Kastmisel ei tohiks liiliate lehed ega õied haiguste vältimiseks märguda. Kasta tuleb liiliaid pärast tugevaid kevadisi öökülmi, kui neile ei järgne sademeid.
Kitsaste lehtedega sordid võib istutada täispäikese kätte,
laiade läikivate lehtedega sordid aga eelistavad südapäevast poolvarju ja niiskemat õhku.
Peale õitsemist murtakse ära seemnekuprad ja sügisel lõigatakse liilia varred maani maha.
Väetada võib kevadel, hiljem on hea kaaliumväetis lehtpuutuhk.

Liiliate paljundamise aeg algab umbes kaks nädalat pärast liiliate õitsemist. Liiliad istutatakse pisut sügavamale sibulillede istutamise kuldreeglistikust. Need on tähtsamad näpunäited Timo Paninilt.


Kirju liilia (Lilium martagon) ja tema hübriidid on varrejuurtega liiliad. See tähendab, et nendel tekib kõige rohkem juuri mulla sibulapealses kihis, varre maa-aluse osa ümber. Põhiliselt toitub taim just nende juurtega, mistõttu on oluline, et toitaineterikas hästi väetatud muld paikneks sibulapealses kihis, mitte sügaval sibula all.
Kuna taim võib kaua, isegi kümneid aastaid kasvada ühel ja samal kohal ning sagedane ümberistutamine pärsib tema õitsemist, tuleb kavandatavat istutuskohta hoolikalt valida ja vajadusel ka mullaomadusi parandada. Kirju liilia ei talu happelist mulda. Seda on vaja istutuseelselt lupjamisega neutraliseerida, muidu hääbuvad sibulad võrdlemisi ruttu.
Vegetatsiooniperioodil vajavad liiliad mullas rohkem õhku kui paljud muud mitmeaastased lilled. Mitte mingil juhul ei sobi neile raske, vett halvasti läbi laskev, külm ja õhuvaene savimuld. Sellist pinnast saab parandada lehe-, mätta- ja turbamulla ning liiva lisamisega.
Samuti ei ole neile kasvuks hea kergesti paakuv, vett ja toitaineid sidumatu liivmuld. Niisugusel puhul aitab raske savimulla, lehe- ja turbamulla sissekaevamine, mis muudab toitainetevaese pinnase kobedamaks ja huumusrikkamaks.
Tavalise aiamulla puhul peab olema veendunud, et taimede puhkeperioodil (sügisel ja talvel) ei esineks kasvukohas liigset vihmavett või lume sulamisest tekkiva vee kogunemist. Niisuguse ohu kõrvaldamiseks tuleb paigaldada drenaaž või tasandada maapind, sest liilia õrn sibul on seisva vee suhtes väga tundlik. Looduses kasvavad liiliad kallakutel, kus sademete äravool on kiire.
Kuigi kirju liilia kasvab hästi poolvarjus ja talub isegi varju, ei maksa istutada teda suurte kõrgete lehtpuude alla, kus õhk liigub vähe ja on kõrgem õhuniiskus ning seenhaiguste tekkeks ja levikuks soodsad tingimused. Paremini õitseb ta paigas, kuhu paari tunni jooksul päevas paistab ka päikest.
Vältima peaks aga kirju liilia paigutamist majaseina või plangu äärde, millelt peegelduv päike põhjustab mulla ülekuumenemist. Samas võib ta olla lagedal päikesepaistelisel tugevate tuulte eest kaitstud platsil. Sel juhul on taimed madalamad ja neist saab moodustada nägusalt õitseva rühma, mida kuival ajal on vaja korrapäraselt kasta.
Üldiselt taluvad noored taimed ümberistutamist paremini. Neid võib istutada kogu kasvuaja vältel, peaasi et sügisel saaksid taimed juurduda enne külmade tulekut. Varasema istutuse korral on vaja kasta, et mulda ei tabaks läbikuivamine.
Kuid tähelepanu väärib kirju liilia puhul erandlik asjaolu – teda ei tohi hakata ümber istutama kevadel. Siis mõjub see taimele halvavalt, kasv pidurdub või lakkab täielikult.