kolmapäev, 24. märts 2021

Itaalia kabatšokid


Mind on hellitatud Itaalia kabatšokkidega. Nende kasvatamine ka lausa huvitav. Päris mitu aastat on mu aeda ehtinud Zucchino, Tondo Chiaro Di Nizza suvikõrvits. Ainuüksi see poole meetri kõrgune lehekuhimik on ilus, see on põõsassort.
Vilja saab varakult. Taimed on produktiivsed. See on veetlev, ümmargune, kui soovite olla pedantne, siis sfääriline kabatšokk. Söömiseks on kõige paremad tennisepalli suurused viljad ühtlase ja valge viljalihaga, väga õhukese koorega. Mida rohkem vili suureneb, seda enam kaotab ta oma iseloomuliku maitse.
Prantsuse turgudel tuntud ka kui Round de Nice. See on keskvarajane sort. Varaseks saagiks ette kasvatada märtsist alates soojas. Seeme 2 cm sügavusele põigiti servaga mulda ( ei lähe hallitama). Tugeva tuule eest kaitstud päikeseline koht on hädavajalik. Taime jaoks tarvis ruutmeeter maad. Pinnas peaks olema hästi kuivendatud ja huumusrikas. Muld hoida niiske, kasta ohtralt, muidu moodustuvad sellest valdavalt isasõied. Need on ahned taimed, eriti vilja kandmise ajal. Lehti mitte kasta.



Möödunud aastal kasvatasin huvitavaid ´kõverikke´. Squash Trombetta D'Albenga pärandvara. Roomavate vartega Itaalia sort Tromba d'Albenga Squash kannab silindrilisi vilju, mille pikkus on kuni 1,50 meetrit ja otsas on ´pallike´. Selles nn. pallis on seemned ja kogu pikk osa hea küpsetamiseks. Alguses on vili heleroheline, aga muutub küpsena oranžikaspruuniks. Heleoranž viljaliha on värske sarapuupähkli maitsega. Ta säilib küpsenult pikalt. Suurepärane praetult või grillitult, kus söestumisprotsess tugevdab looduslikke suhkruid. Iga taim võib kanda 5–6 vilja 1–4 kg. Squash on kuuma ilma taim. Oranžika vilja saab kasvuhoones. Nad vajavad täis päikest ja sügavat rikast hästi kuivendatud orgaanilist mulda, mille pH on 5,5–6,5. 



Tänavu on kasvama panemiseks Itaalia kabatšoki sort
Cucurbita pepo 'Genovese', mis on väga varajane rikkalikult kandev sort. Viljad on helerohelised pehmekoelised ja ribideta kergelt triibulised, silindrikujulised ja 20–30 cm pikad. Sellel sordil on ka väga pikk õitsemisperiood, mis muudab selle ideaalseks praetud kabatšokiõite valmistamiseks, mis on Itaalia köögile omane aromaatne hõrgutis. Külvisügavus 1-2 cm.  Idanemisperiood 7-14 päeva temperatuuril üle 
+ 18 ° C. Istutuskaugus 100 cm. Kasvamiseks sobib tuulevaikne päikeseline koht ja hummuserikas, viljakas, liivane ja ideaaljuhul kergelt happeline muld. Istutada pärast külmaohu möödumist. Kasta taimede ümbert, mitte valada vett taime peale. Saagini 40 päeva.

 

 


teisipäev, 23. märts 2021

Tomat

Tomatite ettekasvatusaeg jälle. 

On 2 väikest ja olulist asja selle juures. 

Traditsioonilisi seemneid EI TOHI külvata liiga vara ega sundida kunstlikule valgusele, olenemata elukohast ja pidage meeles.
Mitte külvata enne märtsi lõppu. Kui loodusliku valguse tunnid suurenevad, siis taimed idanevad hästi, kasvavad tugevaks, kiirelt ja on palju produktiivsemad!

Külvamine siseruumides nõuab idanemiseks 20-22⁰C, pärast seda saab viia veidi jahedamasse, kuid mitte kunagi alla 15⁰C, mis pidurdab kasvu.

Olen eksinud aastate jooksul mõlema vastu, kuid siiski ilusaid tomateid kasvatanud.

1544. aastal nimetas Itaalia  Pietro Andrea Mattioli tomatit “pomi d'oro”, mis tähendab itaalia keeles “kuldsed viljad”. See on esimene kord, kui tomatit nimetati Euroopas trükituna. Tomatit nimetatakse tänapäevalgi itaalia keeles veel “pomodoroks”.

Tänavu panin seemned köögipaberi peale, mille olin kahekordseks keeranud veidi niisutanud, seemned peale seadnud ja siis keerasin rulli. Nõu põhja aegajalt sooja vett. Umbes nädala pärast ilusad rohelised otsad ja pikk juure osa. Tomat reageerib pikeerimisele hästi. Esimene mullamäng jäi ära.

Tomat Principe Borghese (DBO 106-50)
valmib 75 päeva pärast siirdamist. Annavad suurt saaki väikeste punaste ploomikujuliste viljadega. Muinasjutuline õhukese koorega poolkõva tomat. 50-100 g munakujuline tomat. Vähese veesisaldusega ja väheste seemnetega lihatomat. Taim vajab rasket kärpimist. Traditsiooniliselt kõige populaarsem sort, mida kasutatakse päikesekuivatamiseks. Ideaalne ladustamiseks, kuna sellel on head säilimisomadused. Pärast hooaja lõppu võib taimed riputada tagurpidi kui nad veel rohelised on valmimiseks. Kavatsen kuivatada, söögi jaoks on ta veidi kõvavõitu, olen varem kasvatanud.


Tomatite kuivatamine ja säilitamine:
Peske ja lõigake tomatid pooleks, asetage need küpsetusplaadile, maitsestage kuivatatud ja tükeldatud tüümianioksadega ning pange nad eelsoojendatud 75 ° C ahju. Laske neil umbes 7–10 tundi kuivada ahjus kergelt avatud uksega, keerake viilud vahel ümber. Tomatid on valmis, kui need on kuivad, kuid neid saab siiski painutada. Loputage klaasi kuuma veega ja asetage tomatid kihiti rosmariiniokste ja küüslauguga. Lisage (oliivi) õli, et tomatid oleks täielikult kaetud. Jätta vähemalt üheks nädalaks seisma.






Olen kasvatanud erinevaid Oxheart ehk (härjasüdame) Cuor di bue tomateid, mis on ainus seest küpsev tomat ja tuleks seetõttu veidi roheliselt korjata. Imeline tomat, millel unikaalse maitse.  Väga väheste seemnete ja väga kõrge suhkrusisaldusega, seega väga madala happesusega lihatomat. Väärtuslikud omadused on säilivus, värvus ja konsistents. Taim ise väga kõrge. Cuor di Bue tomatis on palju mineraalsooli, sidrunhapet ja vitamiine A, B, C. See on värskendav ja erutab mao sekretsiooni, seega seedimist.


Just täna panin kümmekond sorti armastatud lemmikutest idanema.




pühapäev, 21. märts 2021

Lõoke

 Aeg ühest kevadest teise või aeg ´täna 25 aastat tagasi´või aeg 100 aastat tagasi. Väga suhteline. Kellele antud või kellele mitte. 

Anija mõisas käies jäid mu telefoni pildid, mis umbes 100 aastat enne minu sündi toimus. Kuidas läheb praegu selles vanuses meestel ja mille eest nad võidelda tahavad või oskavad. Seda esimest nimeosa peaaegu üldse pole, kui kohta pole. Esimeseks nimeosaks on saanud Tallinn jt.




Ei taha ma ajalugu ümber jutustada. Ajaloojuttudes näib ikka mingit valet läbi kumamas. Pigem 


"... See on tühiasi, et mu juuksed lähevad halliks. Olen ju alati nii noor või nii vana nagu selle küla noorim või vanim.

Mõnedel on naeratusi magusaid ja lihtsaid, ja mõnedel kaval pilgutus silmis.

Mõnedel on pisaraid, mis keevad üles päevavalgel, ja teistel pisaraid, mis peidetud pilkudesse.

Neil kõigil on tarvis mind ja mul pole aega haududa mõtteid tulevasest elust.

Olen  samaealine igaühega, mis see loeb, kui mu juuksed lähevad halliks? " 

(Tagore - sünd.7.mai 1861 Kalkutas - sünnilt brahmiin - kõrgeimasse kasti kuuluv)


Mina siin too hall, kes juustele ikka värvi annab jooksen lastelastega, rõõmus, et nad suurest linnast tulles metsa all onni käepärasest ehitada tahavad. Kui nad siin kevade alguse külaskäigu tegid. 


Värve pole veel sugugi ses kevades, lõoke küll.

reede, 5. märts 2021

Puu

 “Minu jaoks on puud olnud alati kõige läbitungivamad jutlustajad. Ma austan neid, kui nad elavad hõimudes ja perekondades, metsades ja saludes. Ja veelgi enam austan neid, kui nad üksinda seisavad. Nad on nagu üksildased isikud. Mitte nagu erakud, kes üksi mingist nõrkusest, vaid nagu suured üksildased mehed, nagu Beethoven ja Nietzsche. Kõrgeimates oksades maailm kohiseb, nende juured puhkavad lõpmatuses; kuid nad ei kaota ennast seal, nad võitlevad kogu oma elu jõuga ainult ühe asja nimel: täita ennast vastavalt oma seadustele, ehitada üles oma vorm, esindada ennast. Miski pole püham, miski pole eeskujulikum kui ilus ja tugev puu. Kui puu maha raiutakse ja paljastatakse ta alasti surmaga haav päikese kätte, võib kogu selle ajalugu lugeda tüve helendavast, sissekirjutatud kettast: oma aastate sõrmustest, armidest, kogu võitlus, kõik kannatused, kõik haigused, kogu õnn ja õitseng seisavad tõeliselt kirjutatult, kitsad aastad ja luksuslikud aastad, vastu peetud rünnakud, talutud tormid. Ja iga noor talupoeg teab, et kõige kõvemal ja üllamal puidul on kõige kitsamad rõngad, kõrgel mägedes ja jätkuvas ohus kasvavad kõige hävimatumad, tugevamad ja ideaalsemad puud.


Puud on pühakojad. Kes teab, kuidas nendega rääkida, kes oskab neid kuulata, võib õppida tõde. Nad ei kuuluta õppimist ja ettekirjutusi, vaid jutlustavad iidsetest eluseadustest, mida üksikasjad ei mõjuta.

Puu ütleb: minus on peidus tuum, säde, mõte, ma olen elu igavesest elust. Katse ja risk, mille igavene ema minuga kaasa võttis on ainulaadne, ainulaadne minu naha kujus ja veenides, ainulaadne väikseim lehtede mäng minu okstel ja väikseim arm minu ihul. Mind pandi vormima ja ilmutama igavikku oma kõige väiksemas eripäras.

Puu ütleb: Minu tugevus on usaldus. Ma ei tea midagi oma isadest, ma ei tea midagi tuhandest lapsest, kes minust igal aastal väljuvad. Ma elan oma seemne saladuse lõpuni välja ja ma ei hooli millestki muust. Ma loodan, et Jumal on minus. Usun, et mu töö on püha. Sellest usaldusest ma elan.

Kui me oleme rabatud ja ei suuda oma elu enam taluda, siis on puul meile midagi öelda: Ole vaikne! Ole paigal! Vaata mind! Elu pole kerge, elu pole raske. Need on lapsikud mõtted. Laske Jumalal enda sees rääkida ja teie mõtted vaikivad. Oled ärevil, sest su tee viib emast ja kodust kaugemale. Kuid iga samm ja iga päev juhivad teid uuesti ema juurde tagasi. Kodu pole ei siin ega seal. Kodu on sinu sees või kodu pole üldse kusagil.

Igatsus rändama rebib südant, kui kuulen õhtul tuules sahisevaid puid. Kui keegi neid pikka aega vaikselt kuulab, ilmutab see igatsus oma tuuma, tähenduse. Asi pole mitte niivõrd põgenemises, kuigi see võib nii tunduda. See on igatsus kodu järele, ema mälestuse, uute elu metafooride järele. See viib koju. Iga tee viib koju, iga samm on sünd, iga samm on surm, iga haud on ema.

Niisiis kohiseb puu õhtul, kui seisame rahutult omaenda lapselike mõtete ees: puudel on pikad mõtted, pikad hingamised ja rahu, täpselt nagu neil on pikem elu kui meil. Nad on targemad kui meie, kui me neid ei kuula. Aga kui me oleme õppinud puid kuulama, saavad meie mõtete lühidus ja kiirus ning lapselik kiirus võrreldamatu rõõmu. Kes on õppinud puid kuulama, ei taha enam puu olla. Ta ei taha olla midagi muud kui see, kes ta on. See on kodu. See on õnn. ”

Herman Hesse, Bäume. Betrachtungen und Gedichte


Hermann Karl Hesse oli saksa proosakirjanik. Sündinud  2. juuli 1877, Calw, Saksamaa  Surnud 9. august 1962, Montagnola, Collina d'Oro, Šveits. Tema isapoolsed esivanemad baltisakslased on elanud terve elu Eestis ja maetud Paide Reopalu kalmistule. Paides sündis ka Hesse isa Johannes Hesse. 


Ja edasi hoopis teisest vaatevinlist.
Richard Powers. Ka puu kohta.

Inimeste tänapäevane oletus, et puud, taimed ja kõik muud elusloodused on „lihtsalt vara”, on Powers´ile meie palju suurem probleemi juur. „Kõik vaimse meeleheite, terrori ja töövõimetuse vormid tänapäeva elus näivad olevat kuidagi seotud selle täieliku võõrandumisega kõigest muust elusast. Oleme sügavalt, eksistentsiaalselt üksildased.


"Me oleme uskumatult head psühholoogiliste ja poliitiliste draamade osas, kuid on olemas veel üks draama - inimeste ja mitte-inimeste vahel -, mis kadus 19. sajandi lõpus, kui arvasime, et meil on Maa üle võimSest me võitsime selle lahingu. Tegelikult mitte.

"Sada protsenti kõigist metsadest eemaldataks, kui nende kaitsmiseks ei oleks sõlmitud üksmeelset kokkulepet," ütleb Powers. "See ei puuduta majandust, vaid ideoloogiat: meile öeldi, et inimkonna õige sihtkoht on domineerimine. See poliitiline metafoor on see, mida nad tahavad maastikule teha."


neljapäev, 4. märts 2021

Märtsi algus



Meil väga külm metsaäärne koht, alati lumi päris pikalt. Täna oli lumel kõva koorik peal, mis ei lase taimedel väga hingata. Aga siiski kaitseb lumi veel tulevate külmade ja suurte temperatuuri kõikumiste eest, kui päeval +10 ja öösel -10 kraadi. Tuisuga ehk tuleb lundki veel. Kaugemal paistab põld päris roheline.

Tarn 
Igihaljas kaerand Helictotrichon sempervirens
Lumeroos Helleborus niger Christmas rose laiaks vajunud. Sellest lillest on 1.detsembri pilt hoopis kaunim.
Kasvuhoone kõrval pakuvad sibulapealsed juba ennast. See küll tore.

Tänavu paljudes kohtades lumiseen, see roosakas, mis muru hävitab. Meil siin looduslik rohumaa, pole seda muret. Seal, kus mõni suurem kivi maapinnas, lumi läinud. Päike soojendab kivi ja see maad. Ka puude alt lumi sulanud.