pühapäev, 29. september 2019

Amuuri tulivõhk Arisaema amurense

Arisaema amurenseamuuri tulivõhk  pärineb Kaug-Ida, Korea ja Hiina leht- ja segametsadest. Taim on mürgine! Looduses eelistavad aarumiliigid viljakat ja aluselist, vett hästi läbilaskvat huumusrikkast neutraalset kuni happelist mulda, poolvarju, parasniiskust. 
 Lehestiku kõrgus aias ulatub juulikuu keskel 70 cm, tõlvikud vaid 40 cm kõrguseni. Puhkedes päris eksootilise välimusega, aga õigepea lehed kasvavad üle ja tõlvik ei paista juba juunis silma. Alles sügisel näitab oma oranzikaspunaseid marjatõlvikuid. Külmakindel.

 Liitleht on kämmaljas. Valgete või kahvatulillade pikivöötidega roheline torujas. Ülaosas on etteulatuva „kapuutsiga” tõlviku kandeleht koos õisikuga, mis puhkeb mais-juunis väikeste kollaste õitega. Noored taimed kasvavad mugulast ja on isased. Küpsedes saavad neist naissoost taimed ja sügisel on neil oraźikad tõlvikud. Ja öeldud on, et kui nad on näljased, võivad nad uuesti meessooks saada.



Tulivõhad kuuluvad võhaliste (Araceae) sugukonda nagu kalladki. Õies ka midagi sarnast.



reede, 13. september 2019

Ebatsuuga



 Täiskuu väljas ja maa poolt kumab kollast vastu. See mätas on Kuldvits 'Strahlenkrone' Solidago.

Täna sai Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii maha istutatud. Midagi nii suurt ja võimast pisikese oksakese näol pole siia maha pannud. Suure võraga puu jääb tulevatel aegadel imetlemiseks meie järeltulijatele. Igavik on juba puu ajas inimesega võrreldes. Mirje ja Rita, tänud teile selle üllatuse eest.
Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco - harilik ebatsuuga Iseloomulikud tunnused: Puu, 40-50 m kõrge. Koor hall kuni kahvatupruun, vanadel puudel suurte lõhedega. Okkad lamedad, nahkjad, 2-4 cm pikad, asuvad oksal spiraalselt. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused kolmetipulised, seemnesoomustest pikemad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast.
Märkused: Oma kodumaal võib kasvada üle 100 m kõrguseks. Eestis suhteliselt külmakartlik.

 http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel238_212.html


Ja oli avanenud lursslille tõlvikulaadne pöörisõisik. Istiku tõin Jüri Annisti juurest ja nime ei küsinudki. Kõige varasem. Teised alles nupulised. Cimicifuga americana - ameerika lursslill ilmselt.






Hosta lancifolia Süstjalehisel hostal  kellukalised õied.

Jaapani vahakübar Kirengeshoma palmata kergitab end, aga õienuppugi pole.


 Õueviinamarjad on nüüd valmis.


teisipäev, 3. september 2019

Ei ole herilasi.

Niisugust aega ei ole olnud, et mahakukkunud õuntel ei ole herilasi. Ainukesed liblikad on kapsaussi toojad. Lilledel ilutsejaid ei ole. Mingid pisikesed herilase moodi tegelased tiirutavad õitel. Põldu naabruses on mitmeid aastaid pritsitud. Kuuseriisikad seal ääres olen korjamata jätnud. Praegu pidi too ökopõld olema.
Vahva, et päris suvi veel. Vihm andis seentele tulekuvõimaluse.
Aed on kogu aeg muutumises. Mõned välkmõtted saab kohe teoks teha. Just see aeg praegu.
 Helelilla tonditupik kõrgustes.


Haraline aster Eurybia divaricata on nii õrnilus.Kõrgus 60 cm.
 Valge on siilkübar ´Neitsi´ Echinacea 'Neitsi'


 Kobarpea Ligularia dentata Othello 


Ja värviküllust veel ja veel.






 Sügise kaunis lilla, mida kui mittepüsikut tuleb külvata. 

Argentiina raudürt Verbena bonariensis taamal.







Armastan rahulikku toonimängu. See aga kirjuvõitu.








 Suvega suureks kasvanud potiroos.

Õhuline piimalill Euphorbia hypericifolia roosi naabrusse väga hea.

Aedhortensia 'Diamond Rouge' Hydrangea paniculata on ikka värvikas.



Laudleht nooruke ja Virgiinia tonditupik ´Variegata´
 Kollaste õitsemise olen kokku koguda püüdnud.
'
















Helenium x hybridum ´Chelsey'
Floks `Miss Pepper`.
Lursslilled keerutavad end kõrgusesse.

Pärlhõbeleht 

Anaphalis margaritacea

sedasi sagriski huvitav.
Ah jaa -

Aedhortensia ´Pinky Winky´ Hydrangea paniculata


Verev vesikanep Eupatorium purpureum


Päevaliiliad ka täie jõuga veel. Keerukas nendega otsuseid teha, kui neid nii palju on kokku saanud.