Tõhk toas

 Täna meil küllalt kummaline lugu hommikul. Kuulen, kuis poeg läheb kööki ja ütleb, mis sina siin teed. Siis kobistab millegiga. Oli leivakastiga pannud obaduse sissetungijale ja siis kutsub mind vaatama, kes see on, kes diivanikastis kükitab. Pruun karusnahk paistis ainult. Diivanit liigutades pani putku kapi alla. Harja varrega kapi all sudides, paistis, et hakkab välja tulema. Mul puuhalg käes jäi ta seina ja puuhalu vahele sabapidi kinni. Poeg haaras ta turjast ja viskas õue. Ilus tume karvane elukas ja suur. Oli algul otsa vaadanud ja üldse mitte peljanud. Tõhk ilmselt, sest köök imelikku kirbet lõhna täis. Tõttöelda pole meil tänavu ühtki hiirt ega rotti sisse trüginud majja. Ja eks meil maja hõre on. 

Näärmekas jürilill Cardamine glanduligera

 Näärmeka jürilille Cardamine glanduligera lillakad õied näitavad end niipea kui veidi soojeneb kevadel. Veidi varem rullivad end lahti tumerohelised sakilised lehed, kusjuures varrel on 3 lehte.

Taim kõrgub kuni 25cm-ni ja jääb pärast õitsemist oma muguljate risoomidega maa alla nagu metsanemoon. Varju armastav taim kasvab hästi jahedal kergelt niiskel mullal, ka huumusrikkal liival. Ta on jõudsa kasvuga. Looduslikult Tatra mägede jalamil lehtmetsades ja segametsades katab suuri maa-alasid.

Mõnest tõvest

 Kirevus on peamiselt tulpide viirushaigus. See on viirusnakkustest kõige ohtlikum ja tõsisem. Mõjutab ka liilia perekonda. Viirusest kahjustatud õied hakkavad eritama pigmenti. See on antotsüaniini toime, mis on looduslik päikesekaitse.  Erkpunastel tulpidel tekkivad kroonlehtede pinnale valged laigud. Valgetel ja kollastel lilledel on muutust raskem ära tunda. Heledatele õitele tekkivad rohelised triibud, esineb ebatavalisi triipe ja täppe. Tegelikkuses on taimedel lühenenud vars, väiksemad õied ja õitsemine hilineb. 

Maikuus on seda kõige lihtsam märgata. Haiguse levitajad on lehetäid ja lutikad jm. Samuti tuleb tähelepanelik olla lõikeriistade terade puhastamisega, et mahl lehevarrel ei nakataks teisi. 

Viirusega kahjustatud taime avastamisel tuleb see välja kaevata ja põletada.

 Tulpe liiliate ja nartsisside lähedusse istutamist võiks vältida.

Olen märganud, et paljud vanaaegsed roosad tulbid on nüüd kollased, aga see siiski pole vast viiruslik. 

Teine asi on hahkhallitus, mis kipub levima. See pidi tulpide lehed koledaks täpiliseks muutma. Et on pruunide laikudega pehmeid lehti ja jäävad avanemata õiepungad. Hahkhallitust tulpidel pole märganud, sest kaevan paremat sorti tulbisibulad pärast lehtede närbumist välja ja lasen sibulatel kuivada enne sügisest uuesti maha panemist. Tulpide liigtihe istutus pidi ka soodustama hahkhallitust. 

Liiliate hahkhallitust võib ka põhjustada liigtihe sigisibulate kogum. On vajalik mõne aasta järel liiliaid üles võtta ja ümber istutada.

Jahukaste esineb kuivadel ja kuumadel perioodidel. Üks tavaline tõbi, mis flokside välimust kõige rohkem koledaks teeb. See ilmneb juulis ja augustis. Lehed kattuvad valge kattega, kõverduvad, kuivavad, kukuvad maha. Seda on hea ennetada.

 Oktoobris, enne talve, töödelda flokse vasksulfaadi (1%) või Bordeaux'i segu (1%) lahusega ja alates suve algusest piserdage perioodiliselt (vähemalt 2 korda) fungitsiidsete preparaatidega (topaas), roheline seep jne).

Kui ilmnevad esimesed haigusnähud, tuleb taimi mitu korda (7-10 päeva pärast) töödelda sooda ja seebi lahusega (2 supilusikatäit soodat, 50 g seepi ämbri vee kohta), Bordeaux'i seguga. (1%) või vase-seebi lahus (200-300 g seepi, 20-30 g vasksulfaati ämbri vee kohta). Sügisel, pärast õitsemist, tuleks haiged taimed lühikeseks lõigata ja uuesti ravimitega ravida.

Lumine vaikelu

 Lund on tänavu palju. 13.november hakkas kergelt sadama, kadripäeval oli juba paks lumevaip ja kogu aeg tuleb aga juurde. Et valla poolt lumesahk üle käiks oli vaja teele ulatuvad puud maha võtta. Mõni päev tagasi oli kaugemalt üks jäme kuusk osanud end otse teele kukutada. Lumi on enamjaolt kerge olnud õue puhtaks viskamiseks.