Luuderohtusid on maailmas leida kuni 12 liiki. On aeglaselt kasvavaid kääbusi, on neid, kes kasvavad hooaja jooksul mitu meetrit ja suudavad tohututesse kõrgustesse ronida. Meie kliimas II kategooria kaitsealune taim. Meil on kaitse all kui oma levila piiril olev vähese levikuga reliktne liik. Esineb rohkesti kultuurvorme, mis erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse jm tunnuste poolest. On lihtsalt rohelisi, on erineva triibuga kirjusid: valge-roheline, roheline-kollane, kollane-valge jne. Soojemas kliimas peetakse teda puude ja teiste taimede kägistajaks. Kui ronimiseks midagi ees pole, roomab ta lihtsalt mööda maapinda. Meil on laiemalt kasutamist leidnud 2 neist.
1)Harilik luuderohi on pisut pehmema kliimaga aladel ääretult populaarne aiataim. Ta on suuteline iseseisvalt ronima väga kõrgele ja katma suuri pindu (seinu, poste, vanu puutüvesid). Edukalt saab teda kasutada pinnakattetaimena. Temal võib kõndida ja teda võib isegi niidukiga niita nii päikese käes kui ka varjulises kohas. Ta kannatab hästi välja ka linnade heitgaasidest saastatud õhu. On aretatud suurel hulgal sorte, millest paljudel on valge, kreemi või kollasega kirjatud lehed. Luuderohtudel on ronivõrsete (steriilsete) ja õisi kandvate võrsete (fertiilsete) lehed sedavõrd erinevad, et tundub, nagu oleks tegemist kahe täiesti erineva taimega. Siin õitseb siiski haruharva. Steriilsete võrsete lehed on 3...5 hõlmised ja sarnanevad pisut vahtra omadele. Luuderohi õitseb alates 10-st eluaastast ja õied rulluvad lahti septembrist novembrini. Õitsvate okste lehed on ovaalsed või rombjad. Võib olla talveõrn, liivases kohas püsivam. Hedera helix `Baltica` lehed on väiksemad kui harilikul luuderohul, kuid külmakindlam, 1907. aastal Riia lähedalt leitud teisend.
2)Kolhise luuderohi Hedera colhica on Kaukaasiast pärit. Tal on vaid lehed hariliku omadest tuntavalt suuremad nahkjad nagu harilikul luuderohul, aga kujult munajad ning alt kaetud kollakate soomuskarvadega.
2)Kolhise luuderohi Hedera colhica on Kaukaasiast pärit. Tal on vaid lehed hariliku omadest tuntavalt suuremad nahkjad nagu harilikul luuderohul, aga kujult munajad ning alt kaetud kollakate soomuskarvadega.
Harilikku luuderohtu (Hedera helix) looduskaitsealuse taimena võib kohata Saare- ja Hiiumaal.
Luuderohtu peetakse ekslikult parasiittaimeks, mis suudab juhuslike juurte kaudu imeda taimede mahla, aga neil on vaid toetav funktsioon. Ta on happelist pinnast taluv, aitab metsa looduslikule selektsioonile kaasa siis, kui see oma raskusega puutüvesid "omaks" muudab ja vähem vastupidavad ja juba haiged puud langema paneb, kiirendades metsa uuenemist ja bioloogilise tsükli lõpuleviimist. Heal juhul võivad varred ulatuda 30 meetri kaugusele. Siin kliimas ilmselt mitte.
Tumerohelised viietised lehed võtavad sügisel pronksise tooni. Igihaljas. Kasvas ka täispäikeses. Sobiv poolvari. Nüüd kinnitunud ka õunapuu harudevahelisele pinnale. Luuderohi on suurepärane meetaim. Räägitakse, et luuderohust saadud mesi maitseb nagu piparmünt ja on valget värvi. Luuderohu kõik taimeosad, eriti noored lehed ja marjad on mürgised inimestele, kuid lindudele on see suurepärane delikatess. Luuderohtu ei tohiks majade juurde istutada, ta juured võivad suure hävitustöö teha.
Kõikides taimeosades on vaigukäigud. Vaigust valmistatakse piirituslakki. Vaiku kasutati varem rahvameditsiinis - aitas keedisvannidena jooksvahaiguse korral. Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav. Lastel võib tekitada raskeid mürgistusi oksendamise ja kõhuvaluga. Mürgistuse korral on hädavajalik kiire arstiabi. Levila lõunaosas on hea meetaim. On vääriselupaikade (VEP) indikaatoriks.
Välispidiseks kasutamiseks löövete, kudede turse, veenilaiendite, valulike liigeste, neuralgia, põletuste, tüügaste, sügeliste, impetiigo, tselluliidi korral. Luuderohu valu leevendavat jõudu kasutatakse podagra ja haavandite korral.
See on üks taimedest, mis on kasulik tselluliidi naha puuduste ja rasuse naha puuduste vastu võitlemiseks. Ivy ekstraktil on märgatav toniseeriv kosmeetiline toime kõikidele kehaosadele, mis kipuvad lõdvestama ja kaotavad tooni, kokkutõmbav toime soodustab vedelike reabsorptsiooni; nende omaduste jaoks on see olemas paljudes preparaatides nagu kreemid, geelid ja mudad tselluliidi moodustumise vastu.
Lõõgastava jalavanni jaoks kasta mõned hakitud lehed kuuma vette.
See on üks taimedest, mis on kasulik tselluliidi naha puuduste ja rasuse naha puuduste vastu võitlemiseks. Ivy ekstraktil on märgatav toniseeriv kosmeetiline toime kõikidele kehaosadele, mis kipuvad lõdvestama ja kaotavad tooni, kokkutõmbav toime soodustab vedelike reabsorptsiooni; nende omaduste jaoks on see olemas paljudes preparaatides nagu kreemid, geelid ja mudad tselluliidi moodustumise vastu.
Lõõgastava jalavanni jaoks kasta mõned hakitud lehed kuuma vette.
Luuderohul on suurepärane rasva lahustamise võime. Sobib nõude ja pesu pesemiseks. Saponiinid aitavad vett vahustada, vabastades rasvast riided või nõud. Nahale on ka toniseeriv.
Musta värvi kaotanud rõivaste värvi taastamiseks leotage riideid infusioonis, mis on valmistatud 40 lehe ja liitri veega, jättes need sellesse enne loputamist umbes 2 tunniks. (Keedetud lehed, millele on lisatud soodat,)
Tumedate juuste läikivaks muutmiseks kasutage loputusveega segatud dl vee kohta 3–4 lehe keetmist.
Roomas oli luuderohi Bacchuse sümbol. Dionysos, keda Roomas kutsuti Bacchuseks, oli üks Kreeka 12 suuremast jumalast. Teda peeti müstilise transpordi, aga ka amoraalsuse jumalaks ja taim sai inimestele - kire sümboliks, mis sunnib armastajaid ühinema omaks, mida tahetaks igavesti põlistada, sarnaselt Ivy ümber puu tüve. Bacchantes näris ja sõi lehti ja idusid, et siseneda eufooriasse, ekstaasi, raevu.
Sel põhjusel peetakse Indias taime ka iha embleemiks. Rooma keisreid ja luuletajaid krooniti luuderohuga, näib, et Nerol oli kroon peas Rooma põlemise ajal. Kreeka jumalateenistuses valitses Dionysos viinamarjade ja veini üle, kuid samas ka viljakuse üle, mis oli vajalik viinamarjade ja seega ka puuviljade, viljapuuaedade ja taimede tootmiseks üldiselt. Vein on tähistamise allikas. Dionysos oli pidude ja teatri, religioosse ekstaasi, rituaalse hulluse ja hullumeelsuse jumal.
Arvamused on vastandlikud.
Mu hea aiasõber on pidanud teda halva energiaga taimeks, eriti toas.
Ja rahvatarkusest on teada, et eluterveid inimsuhteid luuderohi ei soosi, ta seab ohtu pereõnne ning tülid on tema juuresviibimisel kerged tekkima. Ka on usutud, et ta meelitab koju haigusi ja tegutseb energiavampiirina.
Luuderohi on igihaljas talvepilt siin 01.01.2020.a.
Seos viinamarjadega muutis luuderohu kõrtsi sümboliks. Luuderohu oks ukse kohal tähendas "siin müüakse veini". Kaua pärast kristlaseks saamist sidusid inimesed purjuspäi ärahoidmiseks luuderohi viinapuud ümber pea. Usuti, et luuderohi hoiab ära joobeseisundi, kui seda tarbitakse; üldiselt võtsid inimesed paar marja vette või närisid ühe või kaks lehte. Taime peetakse üsna mürgiseks – mõni marivõi leht ajab lapsed oksendama –, kuid ilmselt talusid täiskasvanud seda või tegelikult vähendas oksendamine joobeseisundit.
