Helleborus tähendab surmatoitu. Kreeklased uskusid, et hellebore ravib hullumeelsust.Temast tehti nõiarohtu pikaks nooruseks, või kasutati mürgina ja ravimina. Taimena kariloomadele ohtlik.
See võib põhjustada mürgistust, mida iseloomustavad peavalu, pearinglus, pulsi aeglustumine, suu põletamine ja hapukus, oksendamine, kõhulahtisus, deliirium, unisus, kollaps ja südame seiskumisest tulenev surm ilma teadvusele tulemiseta.
Teda on mõnes nuusktubakas sees. Eesti keeles seatubakas. Ingliskeelsete nimedega lenten rose (paasturoos), black hellebore (must lumeroos), Christmas rose (jõuluroos), Easter rose (lihavõtteroos) snow rose (lumeroos) või saksakeelsete nimedega Schwarze Nieswurz, Christrose jne. Pärineb Lõuna-Aasiast kuni Vahemere läänerannikuni. Must lumeroos on pärit Alpidest.
Lumeroose on umbes kakskümmend liiki ja kõigist neist on saadaval lugematu arv sorte. Nende erinevused on suuruses, lehestiku tekstuuris, lehtede värvis, õitsemise ajas, õite kujus ja värvis.
Lumeroose on umbes kakskümmend liiki ja kõigist neist on saadaval lugematu arv sorte. Nende erinevused on suuruses, lehestiku tekstuuris, lehtede värvis, õitsemise ajas, õite kujus ja värvis.
Lumeroos on pikaealine, varakult õitsev püsik parajalt niiskes, viljakas mullas, ning mitte liig happelises. Ta pole mitte ainult külmakindel, vaid ka põuakindel. Eelistab poolvarju, neid ei ole hea okaspuude lähedusse istutada.
Lumeroosi juured ei armasta kuumust. Lehtpuude ja põõsaste alune sobib neile. Nad ei talu seisvat vett, mädanema kipuvad minema õied ja nende alged - selle vältimiseks hoida juurestik kuivemal alal. Nad on halva drenaaźi suhtes ülitundlikud. Veidi kallakut nende kasvualana toimib alati paremini. Lumeroosid on pärit mägedest, kus saavad ajada oma juured kivide alla jahedusse. Parim koht nende kasvatamiseks on tuulte eest kaitstud, veidi varjutatud, niiske ja hästi kuivendatud koht, eelistab kaltsiumilisandiga mulda. Kui lubjarikkust pole, on neil tihe lehestik, aga õisi vähe. Nii, et andke lumeroosialale lupja.
Suured lehed on kas igihaljad või talvehaljad. Ta on aastaringselt dekoratiivne oma läikivnahkjate lehtedega. Kevadeks muutuvad vanad lehed koledaks ja nad võiks eemaldada, muidu ei paista õite ilu välja. Talvel koledaks läinud lehtede eemaldamisega tasub olla siiski ettevaatlik ja äralõikamisega viivitada mai keskpaigani mil uus lehestik paistma hakkab. Kui õitsemine lõpeb, ei lange kattelehed maha, nagu kroonlehed, vaid jätkub illusioon õitsemisest. Ainult nende värvid muutuvad - heledad värvid muutuvad heledamaks ja valged veidi roheliseks. Seemnete valmimine meie piirkonnas toimub juuni teisel poolel. Valgusidanevad mustad seemned. Värskelt koristatud seemned tuleks külvata kohe varju. Seeme vajab 60 päevast niisket jahutusperioodi, mille annab talv. Seemnest saadud taim võib olla sootuks erinev emataimest. Noored taimed võivad olla külmaõrnad. Pisike taim vajab kastmist, aasta pärast vajab kastmist üksnes põuaperioodidel. Suveajal sobib neile ka kuivus. Sarnaselt pojengidele võib lumeroosi liiga sügavale istutamine taime lämmatada. Seeme vajab külmaperioodi ja õie saab kuskil 3-4 aasta pärast.
Lumeroosi juured ei armasta kuumust. Lehtpuude ja põõsaste alune sobib neile. Nad ei talu seisvat vett, mädanema kipuvad minema õied ja nende alged - selle vältimiseks hoida juurestik kuivemal alal. Nad on halva drenaaźi suhtes ülitundlikud. Veidi kallakut nende kasvualana toimib alati paremini. Lumeroosid on pärit mägedest, kus saavad ajada oma juured kivide alla jahedusse. Parim koht nende kasvatamiseks on tuulte eest kaitstud, veidi varjutatud, niiske ja hästi kuivendatud koht, eelistab kaltsiumilisandiga mulda. Kui lubjarikkust pole, on neil tihe lehestik, aga õisi vähe. Nii, et andke lumeroosialale lupja.
Suured lehed on kas igihaljad või talvehaljad. Ta on aastaringselt dekoratiivne oma läikivnahkjate lehtedega. Kevadeks muutuvad vanad lehed koledaks ja nad võiks eemaldada, muidu ei paista õite ilu välja. Talvel koledaks läinud lehtede eemaldamisega tasub olla siiski ettevaatlik ja äralõikamisega viivitada mai keskpaigani mil uus lehestik paistma hakkab. Kui õitsemine lõpeb, ei lange kattelehed maha, nagu kroonlehed, vaid jätkub illusioon õitsemisest. Ainult nende värvid muutuvad - heledad värvid muutuvad heledamaks ja valged veidi roheliseks. Seemnete valmimine meie piirkonnas toimub juuni teisel poolel. Valgusidanevad mustad seemned. Värskelt koristatud seemned tuleks külvata kohe varju. Seeme vajab 60 päevast niisket jahutusperioodi, mille annab talv. Seemnest saadud taim võib olla sootuks erinev emataimest. Noored taimed võivad olla külmaõrnad. Pisike taim vajab kastmist, aasta pärast vajab kastmist üksnes põuaperioodidel. Suveajal sobib neile ka kuivus. Sarnaselt pojengidele võib lumeroosi liiga sügavale istutamine taime lämmatada. Seeme vajab külmaperioodi ja õie saab kuskil 3-4 aasta pärast.
Lumeroosid moodustavad suuri puhmaid poolvarjulises kasvukohas. Lumeroosi jagamiseks ja ümberistutamiseks on parim aeg sügisel pärast õitsemist augustis või väga vara kevadel. Tuleb arvestada, et nende juurestik on hargnenud, üsna paks risoom, millest tulevad tugevad mustad juured. Juured ei tungi sügavale, aga võivad olla 50-60 cm pikkused ümberringi. Lumeroosi istutamisel risoomi kohal olev maa kiht ei tohiks ületada 2 cm, juure kael peaks olema ainult veidi maapinnast madalam. Kui istutada sügavamale, ei hakka taim õitsema. Istutusauku on kasulik valada mõnd drenaažimaterjali, nagu kruus. Üldiselt nad taluvad ümberistutamist halvasti. Nad ei armasta happelist pinnast. Puukoore multś ei ole neile hea. Seemned ja juured on mürgiseim osa taimest. Vajab rikkalikku kastmist ja orgaaniliste väetistega toitmist.
Sademerohkel hilissügisel ja ka varakevadel võib ilmastikutingimuste tõttu lumeroosi tabada laikpõletik (seda võib põhjustada ka lämmastikväetis) väga kiiresti ja laiaulatuslikult levida, mil õis nagu närbub ja tekkivad tumedad laigud õitele. Tõbe saab siiski ka piirata. Selleks et haigust pidurdada, tuleb eemaldada ja hävitada esimesed haigustunnustega (mustade laikudega) lehed ja ka sügisel koristage taimejäänused. Vajab pritsimist Topaasiga, mida paraku pole.
Lumerooside õied jagunevad kolme rühma:
- teravaotsaliste kroonlehtedega
- laineliselt paistvad kroonlehed
- ümara kujuga õievorm
Helleborus niger Christmas rose.
Viie suure valge kroonlehega ja suurte tumeroheliste lehtedega. Valgete tupplehtede välisküljed võivad olla roosakaslillad. Vars on träpsuline. Tolmukad kollased. Temale ei meeldi, kui kogu lehestik eemaldatakse. Kevadel lõigata vaid kole välja. Musta värvi on tema juured.
Musta helleborus´e ja teiste helleborus´te vahel on mitmeid hübriide.
Helleborus argutifolius Corsicus Korsika lumeroos H 50-80. (Ahto Ruut´ult 2017 toodud).
Helleborus argutifolius corsicus üks mu lemmikutest. Kevadel ilmutab end, aga õide jõuab teistest lumeroosidest hiljem. Paljud jäigad varred kannavad ilusat roosakasrohelist ilusat läikivat küünistega lehestikku. Iga leht kolmeharuline tugevate ettepoole suunatud hammastega. Talvel tulevad välja nagu rataste kodarad, mis võimaldavad uute võrsete teket. Kevadel tekkivad uued lehealged tulevad välja tumelilla värvusega. Kevadised koledad lehed lihtsalt ära võtta, varred tuleb alles jätta. Öeldakse ka, et pärast õitsemist maani maha lõigata, siis moodustuvad uued varred. Õied kahvaturohelised, tassikujulised allapoole suunatud. Neil on 5 helerohelist kroonlehte meenutavat tupplehte. Sees arvukalt tolmukaid, milledel mõlakujuline ots. Viiest tolmukast arenevad 5 banaanikujulist sissepoole kõverdunud seemnekotti. Vajab päikest ja osalist varju. Levib kenasti. Ümber istutada väikseid taimi. Teda ei peeta pikaealiseks taimeks. Hiiumaal mainitud külmaõrnaks.
Helleborus argutifolius Corsicus Korsika lumeroos H 50-80. (Ahto Ruut´ult 2017 toodud).
Helleborus argutifolius corsicus üks mu lemmikutest. Kevadel ilmutab end, aga õide jõuab teistest lumeroosidest hiljem. Paljud jäigad varred kannavad ilusat roosakasrohelist ilusat läikivat küünistega lehestikku. Iga leht kolmeharuline tugevate ettepoole suunatud hammastega. Talvel tulevad välja nagu rataste kodarad, mis võimaldavad uute võrsete teket. Kevadel tekkivad uued lehealged tulevad välja tumelilla värvusega. Kevadised koledad lehed lihtsalt ära võtta, varred tuleb alles jätta. Öeldakse ka, et pärast õitsemist maani maha lõigata, siis moodustuvad uued varred. Õied kahvaturohelised, tassikujulised allapoole suunatud. Neil on 5 helerohelist kroonlehte meenutavat tupplehte. Sees arvukalt tolmukaid, milledel mõlakujuline ots. Viiest tolmukast arenevad 5 banaanikujulist sissepoole kõverdunud seemnekotti. Vajab päikest ja osalist varju. Levib kenasti. Ümber istutada väikseid taimi. Teda ei peeta pikaealiseks taimeks. Hiiumaal mainitud külmaõrnaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar