Apteegitill ja aedtill

Apteegitill Foeniculum vulgare kasvab päikesepaistelises ja tuulevarjulises kohas umbes 2 meetri kõrguseks, eelistades hästi kuivendatud mulda. Talle meeldib omaette kasvada, on allelopaatiline. Allelopaatia on bioloogiline protsess, mis hõlmab ühte taime, mis täielikult peatab naabruses asuva taime kasvu, et oma kasvu edasi arendada.

 Moetaim. Apteegitill pärsib enamiku teiste taimede kasvu, isegi tapab paljud taimed, kellega koos kasvab. Till on ta kasvu soodustav ja vastupidi.

Apteegitilli seemned külvatakse toitainete segusse aprilli lõpus kuni 2,5-3 cm sügavusele, 14-20 päeva pärast ilmuvad esimesed võrsed. Seemikud õhukesed, nädala pärast pikeerida turbapottidesse. Alalisse kohta mitte varem kui juuni alguses, kaugusega 20x50cm.
Kohe pärast istutamist ja seejärel iga 2-3 päeva järel joodetakse apteegitilli rikkalikult sooja veega ja kobestatakse pinnas. Pinnase kuivamine stimuleerib taimi viljavartele, muutes need toidukõlbmatuks. Kui muld on viljatu, vajavad taimed hooaja jooksul 1-2 väetamist peamiste mikroelementidega iga 2-3 nädala tagant. Apteegitilli multšitakse, nii et söödav osa muutub valgemaks ja suuremaks. 
 Lehed ja seemned on meeldiva lagritsa maitsega. Seemned sooja, aromaatse ja kergelt mõrkja maitsega, pähklised. Mugula söömine parandab ainevahetust ja seemnetest keedetud tee soodustab uriini ja rinnapiima eritumist. Ravimtaimena puhitust ja gaase vähendav, suurendab rinnapiima nõristust. Väga aromaatne. Teed juuakse ka sapikivide ja põiehädade korral.Taime kasvatatakse meil enamasti üheaastasena. Sügisel võetakse toiduks ebamugul, mis tekib alumiste leherootsude paksenemisest. Lehti ja varsi võib süüa kogu suve jooksul, kuid kui tahta ka seemneid saada, ei tohi kõiki varsi ära lõigata. Leht on 3-4 haruline ja harud risti lehevarrega. Kui taime soovitakse kasvatada mitmeaastasena, tuleks sügisel varred maha lõigata ja katta allesjäänu turba või kuivade puulehtedega.

Varrejuur 30 cm pikkune. Kõrguses olevate nn vihmavarjude õied on kahesugulised. Mõned kollased õied alles õitsevad, kui teised juba kupras. Õitel pole tupplehti ja kroonlehed on tugevalt tahapoole kooldunud. Suurte õisikute all pole kandelehti. Küps seeme 5 mm pikkune ja annab aniisimaitset teele.
Söödav varrepõhi ehk mugul sarnaneb südamega, sellel on 5 peamist varrearterit.

Teda on söödud vähemalt kaks tuhat aastat. India restoranides serveeritakse seemneid, vähendavad puhitust.

Õrnade lehtede, kuid lopsaka kasvu tõttu hea ja ilus vahetaim lillepeenrasse.





https://kodus.ee/artikkel/apteegitill-koharohumaitseline-koogivili

https://kodus.ee/artikkel/maitsvad-road-apteegitillist

https://maaelu.postimees.ee/6486017/apteegitill-toetab-soomisralli-ajal-seedimis
t

Tilli seemned vajavad idanemiseks palju niiskust, seepärast külvatakse kevadel võimalikult vara. Tärkamine võtab aega 7-21päeva. Kui tahta varast saaki, on olemas varased tillisordid ´Aurora´, ´Redoubt´jt. Kasvatamiseks peaks valima koha, kus lumi kõige varem sulab. Kui see koht lumest vaba, katta ta tumeda materjaliga, mille all toimub maapinna kiire soojenemine. Sügisel võiks olla sinna viidud 30cm paksune sõnnikukiht. Mida rohkem lämmastikku, seda kiiremini läheb. Seemnete jaoks ise valmistatud kunstkest tärklisest. 4spl tärklisest ja o,5 ltr veest keedan tarretise ja ootan, millal see jahtub, siis valan sinna tilliseemned. Plastpudelist on lihtne nad ettevalmistatud vakku külvata. Muld ja kilekate peenrale. Kasvuhoones saan ka kõige varasema tillisaagi.

Suve jooksul teha korduskülve.

Säilitamiseks mõeldud tilli on paras külvata jaanipäeva paiku. Hilissügisene külv annab saaki varakevadel. Mulla suhtes vähenõudlik ja kasvab ka niiskemas mullas. Valida soe ja tuulevarjuline kasvukoht.

Porgand ja till ei ole head naabrid. Kui tillitaimed muutuvad kollaseks või punaseks, on tegu viirusega, mis pärinebki porgandilt lehetäide vahendusel. Eelmise aasta porgandi kasvu kohast.

Tillile ei meeldi ümberistutamine.

Cercospora lehepõletiku seen on üks sellistest haigustest, mis põhjustab taimel nekrootilise seisu. Tilli seeme tuleks külvata vältides istutamist jahedasse, märga, halvasti kuivendatud pinnasesse.