Priimula

Priimulaid üle 500 liigi, tohutu valik väga erinevates kohtades kasvamiseks. Üks video hakkas silma. https://www.youtube.com/watch?v=uI6bgyC7BRM

Juuni keskel õitsev  Primula sieboldii "Winter Dreams". 30cm kõrgune. Sieboldii primulale poolvarjuline kasvukoht ja huumusrikas, niiskemapoolne muld.

Primula cortusoides on õrn ja graatsiline tagasihoidlik liik, mis õitseb rikkalikult lillakasroosade õitega, pääsusilma Primula farinosa moodi, 20-25 cm kõrge. Õitseb pikalt - mai keskelt juuni. Lehed munajad kuni südajad, hõlmised, pehmekarvased, rootsuga. Puhmikja, püstise kasvukujuga. Pärast õitsemist kaob lehestik, et järgmisel kevadel uuesti tärgata. Paljuneb hästi.

Kuna siinsed talved on muutunud vihmaseks, hakkavad priimulad juba jaanuaris kasvama, kuid nad ei talu veebruaris saabuvat külma. See ongi peamine halva talvitumise põhjus. Soe talv on priimulatele halb. Talvel on soovitatav teha lumikatte sisse augud, kaitstes juuri mädanemise eest. Pärast pungade puhkemist võiks priimulaid kasta 10 liitri vee kohta 1spl lilleväetisega. Kord 3-4 aasta tagant tuleks priimula teise kohta ümber istutada, paljundada, kuna aja jooksul muld kahaneb priimula ümber, taime juured paljastuvad ja selle tulemusel ei pruugi lill talvekülmadele vastu panna. Taimede vaheliseks optimaalseks vahekauguseks loetakse 6–12 cm.

Primula elatior ehk kõrge priimula. Taevavõti.

Primula vulgaris on metsik liik, mis on Euroopas laialt levinud ja on ka meie pärismaine. Ilusad väävelkollased lilled ilmuvad peagi kõikjal lubatud kohtadesse, kuna padja priimula levib seemnete kaudu.

ttps://kodus.ee/artikkel/priimulad-armastatud-varvilaigud-varakevades

https://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuidas-kasvatada-priimulaid?id=71453071

Primula juliae (mägipriimula) on väga jõuline, kergelt hooldatav vaip-priimula. Silmatorkavat sügavkollast silma ümbritseb helelilla-violetne pärg. Tihe, pronksvärviliste lehtedega väärtuslik kevadine õitseja varakult hiliskevadeni. Kõrgus kuni 15 cm.

Pehmekarvane priimula Primula pubescens. Nende hübriidide vanemad on P. auricula ja P. hirsuta ( P. rubra ) ja aedkõrvikpriimula Primula auricula  on mõlemad nahkjate lehedega ja talvehaljad. Pehmekarvane väiksemate õitega. Mul on nad lihtsalt kasvanud. Nende kasvutingimus on päikesesära, kuiv ja külm maa nagu Alpide mäetippudes või hea kuivendusega alpiaias. Neid taimi tuleks 2-3 aasta tagant jagada varasügisel. Auricula priimulad olid Victoria ajastu aedades ülipopulaarsed, kui eksisteeris sadu nimelisi valikuid. 

 Hübriidne sort ’Lindum Lancelot’ (’Lancelot’) või hoopis Valge öö.

Pookimisel pistikud asetatakse samblasse vertikaalselt, nii et selle kohal jäävad välja ainult lehtede tipud. Sellisel juhul tuleb suured lehed eemaldada. Sammal peaks olema alati niiske. Esimestel päevadel pistikute lehed veidi närbuvad, kui pistikud juurduvad, taastatakse lehed.

Jaapani priimulad ehk Primula japonica on osalist varju armastav, aga kasvab meie kliimas ka päikeses kui on küllalt niiskust. Sobivad liivsavi mullad, mis rikastatud orgaanikaga. Nende atraktiivsed õisikud kerkivad hiliskevadel ja on 15cm üle lehestiku, üldkõrgus võib ulatuda 60cm, laius 30cm, värvigamma on valgest sügavpunaseni. Pärast õitsemist soovitatakse tagasi lõigata. Seemned külvatakse komposti pinnale varakevadel. Paljundatakse ka jagamisega. Olen näinud jaapani priimulaid lausa tiigivees kasvamas.

Primula japonica 'Miller's Crimson'

Primula Japonica ´Alba´

Primula denticulata on hambulislehine või kerapriimula
 kevade keskpaigast alustavad, moodustavad suurtest rohelistest lehtedest lopsaka künka või roseti, millel on püstised varred, mille otsas on lillepall. Õite värvus varieerub valgest kuni roosa, violetse, sinise ja lilla varjundini. Kõrgus 30cm. Kasvavad hästi rammusal turbalisandiga mullal varjulises niiskes kohas. Jagatakse suve lõpul, õitsemisajal võib juurpistikuid võtta.

 

Pääsusilma taoline primula frondosa on kääbus priimula, mis kasvab looduses 900–2000 m kõrgusel kaljudel, osaliselt varjulistes lõhedes. Aias kasvab väga hästi ja paljuneb varjulises niiskes kasvukohas. Balkani priimula, miniatuurne, aeglasekasvuline.

See on väga vastupidav ja talvitub tihedate hõbedaste rosettidena, mis on peenelt sakilised ja väga dekoratiivsed.

 Mõnikord peetakse seda ekslikult P. farinosaks, kuid P. farinosal on mõlemal lehel valget ja see õitseb palju hiljem. P. frondosa varakevadised farinoosi lehed jäävad hiljem ainult allapoole.

Idanemiseks külvake väga varakevadel ja hoidke umbes kuu aega külmas kohas, idanemine peaks algama temperatuuri tõusmisega. 

Primula hirsuta ´Alba ` kuni 10cm kõrgune valgeõieline kiviktaimlasse sobiv

Primula marginata ´Dwarf Form ` igihaljas violet sinine kääbusvorm

Primula x pubescens ´Blue Wave ` intensiivsinised õied valge keskosaga 15cm

(Picea abies 'Pusch') Igihaljas 30cm kõrgune punaste käbiotstega ja roheliste okastega.

Priimulad vajavad hästi kuivendatud mulda. 

Florindae, Helodoxa, Bulleyana, Beeesiana ja Japonica aga kasvavad suhteliselt märjal pinnasel hästi. Florindae ja japonica õitsevad rabas.

Primula auricula Kõrvik-priimula Mõlajad, nahksed lehed, kaetud vahaja kirmega, kõrgust kuni 20 cm. Kõrvikpriimula õied on kollased kuid aias hübridiseerub kergesti ja seetõttu võivad olla õied roosades, punastes toonides. Kasv aeglane. Pärit Euroopa mägedest.