Lauk Allium

Alliumide perekond on üks kõige iidsemaid, teada nii Hiinast kui Vana-Kreekast Olümposelt. Nende ladinakeelne nimi on tuletatud vana-keldikeelsest sõnast "all" - põletav. Laugud sisaldavad eeterlikke õlisid, mis annavad neile iseloomuliku "sibulalõhna". Laugud võivad olla pisi-pisikesed või hiiglaslikud. Laukude seas leiab pea igas värvitoonis õitega esindajaid. Ilulaugud sobivad kokku vähest hooldust nõudvate püsililledega nagu pojengid jt. värviefektiks.

Laugud on tüüpilised sibullilled. Kasvatamisel laugud ei sobi kokku liblikõieliste taimedega.

Sibulad tuleks maha panna augustist kuni oktoobrini. Õisikud sobivad suurepäraselt kuivatamiseks ja kasutamiseks lillekompositsioonides. Ka õitsemise aeg ja välimuse eripärad varieeruvad väga laiades piirides.

Perekonda lauk kuuluvad järgmised liigid ja alamliigid:
1. Harilik sibul ehk söögisibul - Allium cepa
Alamliik: pesasibul ehk šalottsibul - Allium cepa var. ascalonicum
2. Rindeline sibul - Allium × proliferum
3. Küüslauk - Allium sativum
4. Talisibul - Allium fistulosum
5. Porrulauk - Allium ampeloprasum (Allium porrum)
6. Pärlsibul ehk suviporrulauk - Allium ampeloprasum var. sectivum
7. Murulauk - Allium schoenoprasum
8. Longus lauk - Allium nutans
9. Karulauk - Allium ursinum

http://www.aiandus.ee/loe.php?id=3592

https://kodus.ee/artikkel/laukude-lummavad-oiepallid

http://www.helga.ee/et/lugemisnurk/tanuvaarsed-laugud-silma-ja-kohuroomuks



Eestis esineb pärismaisena 6 liiki. Laugud on püsikutest rohttaimed, kel maa-aluseks muundunud võsuks risoomid või sibulad. Enamus lauguliikide kõik taimeosad on söödavad ja värskel taimel on küüslaugu, porru või mugulsibula iseloomulik lõhn. Ravimtaimena on laukudel tugevalt antibakteriaalne toime, lõhnaainetel põletiku-, vähi-, parasiidivastane ja trombe ärahoidev toime. Samas kuuluvad laugud maailma mürgiste taimede nimekirja, kuna võivad tundlikel inimestel põhjustada mürgistusnähte – oksendamist, iiveldust ja kõhulahtisust. Mõõdukas kasutamine võiks siinkohal olla võtmesõna.

Longus lauk (A. nutans), nimetatakse ka Siberi murulauguks. Kasvab Uurali lõunaosas Mongoolia ja Loode-Hiina steppides ja kivistel nõlvadel. Väga külmakindel, laiade rihmjate lehtedega puhmik kannab roosakas-violetseid õisikuid juunis-juulis, 30-60 cm kõrge. Longus laugu õienupud on dekoratiivsed juba enne puhkemist. Noored lehed on mahlased ja mahedamad, hiljem maitse üsna terav. Longus lauk on pärit Kesk-Aasiast ja Siberist, kus see kasvab metsikult. Eestis tema populaarsus aina kasvab. Täiesti külmakindla ja vähenõudliku taimena sobib ta kasvatamiseks igas aias. Lamedad nartsissilehti meenutavad lehed alustavad kasvu kohe peale maa sulamist. Roosakad õied näitavad end kogu suve jooksul. Paljundada on teda sobilik kevadel kogumiku jagamise teel. Toiduks tarvitatakse longus laugu lapik­lineaalseid, ovaalse tipuga 15–20 cm pikkuseid mahlakaid lehti, samuti ebasibulaid. Lehed on suure toiteväärtusega ja sisaldavad rohkesti vitamiine. Erinevalt talisibulast on longus laugu lehed mahlakad küüslaugused ja tarvitamiskõlblikud kuni hilissügiseni, maitsvaimad on need siiski suve esimesel poolel.

Murulauk. Päikseline kuni poolvari. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik. Ei talu liigniiskust ega kuivust. Võib kiiresti metsistuda, kuna annab ohtralt isekülvi. Õied on väga dekoratiivsed. Murulauk aitab tõrjuda Jaapani mardikat roosidel (seda suurt ja läikivrohelist, mis jaanipäevaaegu roose ründab), kui sinna lähedusse teda istutada.

Toiduks kasutatakse lehti. Pealseid lõigatakse korduvalt, sest vananedes muutuvad need puiseks. Kõige parem on tarvitada noort murulauku.

Soovitatakse istutada murulauku rooside ligi, et põrnikad roose ei ründaks. Kuid murulauk kipub ise väga laienema.

Allium ursinum Karulauk
Kasvab looduslikult Uurali lõunaosast Mongoolia ja Loode-Hiina steppides ja kivistel nõlvadel. Väga külmakindel, laiade rihmjate lehtedega puhmik kannab roosakas-violetseid, 30-60 cm kõrgeid õisikuid juunis-juulis. Longus õienupud on dekoratiivsed juba enne puhkemist. Maitse üsna terav. Karulauk (A. ursinum) on salumetsade taim. Hinnatud nii varjutaimena kui ka maitsetaimena. Süüakse nii mahlaseid lehti kui ka sibulaid. Väga hinnatud varakevadine vitamiinipomm. Õitseb mais, juunis valgete kerajate õisikutega ja siis pealsed kaovad. Eelistab niiskemat mulda. Rahvameditsiinis kasutatakse tänapäevalgi verepuhastajana.

‘Gladiator’ hollandi laugu ja tõenäoliselt varreka laugu hübriid. A. aflatunense'i ja A. elatum'i steriilne hübriidristand. Kõrgus kuni 150 cm, õitseb juunis, steriilne lilla õisik ø kuni 15 cm. Aretajaks W.Hey 1981. Välimuselt nagu 'Globemasteri' kõrgem versioon.

Hiidlauk (A. giganteum) Kasvab Kesk-Aasia, Afganistani ja Iraani eelmäestike nõlvadel. Lehestik tärkab väga vara (öökülm võib näpistada), aga on hilisema õitsemise algusega (juuni lõpp-juuli), suur tihe õisik on läbimõõduga 10-15 cm. Esmakodselt kirjeldatud 1883.aastal.

Taevassinine lauk (A. caeruleum). Tema 6–8 cm läbimõõduga tihedad õisikud ilmuvad kuni meetriste peenikeste varte tippu juulis, kui suurte õiepallidega laugud on õitsemise lõpetanud. Lehed on peened, hakkavad kasvama juba sügisel ning kuivavad õitsemise ajaks. Isekülvi annab liialt palju.

Lauk Allium Purple Sensation, keskmise kasvuline, õitseb mai lõpus, minu aia üks varaseimaid ilulaukudest. Nende sibulad ei ole kallid. Peetakse üheks ilusamavärviliseks alliumiks. Kõrgust ligi meeter. Õitsevad 2 nädalat, ja varred on peenikesed kuid tugevad. Ta võib õitseda ka varjus.

Mäestiklauk 'Samur’ Purpurroosade õitega, kuni 20 cm kõrgune mäestiklauk õitseb juuni lõpus ja on üsna vastupidav, sobib ka kiviktaimlasse. Allium oreophilum 'Samur’ (Janis Rukšans 2002), mäestiklauk 'Samur’. 10 cm kõrgusel varrel on juuni teisel poolel õisikust pikemate lehtede vahel suur (6 cm läbimõõguga) ja tihe purpurroosa õisik. Suurepäraselt paljunev madalakasvuline variant pärineb Kaukaasiast Dagestanist Samuri jõe ülemjooksult 2500 m kõrguselt. Päike. Kuiv kuni parasniiske muld. Oreophilum on tuletatud vanakreeka keelest, mis tähendab 'mägesid armastav'. 

Väga silmatorkav juulis õitsev madala ja hõreda lilla õisikuga on Turkmeenia lauk (A. cristophii), läbimõõt 30cm ümber. Uhked hõberoosade tähekujuliste õied, mis võivad kasvada väga suureks. Lilledele järgnevad võrdselt atraktiivsed seemnepead. Jäin tast ilma, sest ta ei kannata niiskust. Teda kutsutakse ka Pärsia täheks. Ma ei too aeda neid taimi, mis ei ole siin hakkama saanud. Allium christophii aga on nii hämmastava iluga, et ehk leian ta kuskilt.

Ilmselt Globemaster. 'Globemaster' on Allium  christophii ja Allium macleanii steriilne hübriidristand.  1971. aastal Jan Bijl.  Muljetavaldav, kauakestva õitsemine. Kõrgus ligi meeter.

Karatau lauk (A. karataviense) või Turkestani sibul ‘Ivory Queen’ on valgeõieline. 8cm ´pall´. Madalakasvuline 20-30cm, ilusad 2-3 laia lehte laiali maadligi. Kara Tau tähendab (must mägi). Üks hiliskevadine õitseja. Seda lauku ei sööda.

Kuldlauk ( Allium Moly) ´ Jeannine' samuti madal, kõrrrrgus kuni 45cm. Selle avastasid esmakordselt Antoine ja Michael Hoog 1978. aastal Hispaania Püreneedel matkates. Särav kollane pikalt.

Varrekas lauk ´Mount Everest´ Allium stipitatum. Kõrgus kuni 1,5m. A. stipitatum'i ja A. hollandicum'i hübriid.

Allium 'Stipineva' (Allium ×stipineva: Eugenijus Dambrauskas 2003), lauk 'Stipineva'. Madalapoolsete laiade kauniste lehtedega umbes 0,5meetri kõrgune juunis õitsev helelilla metalse läikega pallike 8cm läbimõõduga.

(Altai lauk.

Allium altaicum)

 

Allium basalticum 'Silver Spring' on suhteliselt haruldane, tal on tähekujulised kreemjasvalged õied sügavroosade silmadega. Tugevad meetrised varred. Ootasin sellest õiest rohkem, ehk on järgmistel aastatel ilusam. Vastupidav põuale ja külmale. Kruusaaedades ja kõrgpeenardes kasvatatav päikesepaistel.

Allium sphaerocephalon (koonuslauk) on silmatorkavate õiepeadega lauk 90cm kõrgusel suve keskel. Toimib hästi ka potti istutatult. Õiepea tihe, muutuvad roosakaslillakaks ülalt alla. Kasvab hästi päikese käes rikkalikes, ka liivastes ja liivsavimuldades. Talub suvist põuda. Õitseb 3 - 4 nädalat.

Allium Hair

Nectaroscordum siculum

Ilulaugud hakkavad juba õitsedes lehti kaotama ja vajavad pärast õitsemist sooja kuiva puhkeperioodi. Väga niiskustkartvad sibulad võiks välja kaevata ja kuivatada, ning sügisel uuesti maasse istutada.

Pikemalt küüslaugust.

Kui küüslauk on võimas vahend immuunsuse toetamiseks ja igati hea külmetus ja seenhaiguste vältimiseks, tuleb teada, et ta tarbimine võib süvendada kõrvetiste ja gaaside teket. Õlipõhises kastmes on ta ohutum. Samuti peavad ettevaatlikud olema verevedeldajaid tarbivad inimesed. 

Parim variant küüslaugu säilitamiseks on juurtetipu põletamine leegis. 

Küüslauku olen säilitanud pärast kuivatamist nii, et liitrisesse klaaspurki puistan põhja riisi. Täidan küüslaugupeadega ja kõige peale puistan peotäie soola. Ei sulge purki. Seda ma teen siiski uue aasta algul. Seni ta säilib lahtiselt.

Hilisema ja kasvamaminekuohus puhtad küüned ajan läbi hakklihamasina  ja saadud mass läheb kihina laiali aetult ´tõmblukuga kilekotti´, mille panen sügavkülma.

Küüslaugukoor sisaldab üht inimorganismile kõige kasulikumat ainet – looduslikku antioksüdanti, bioflavonoidi kvertsetiniini. See P-vitamiinide rühma kuuluv bioloogiliselt aktiivne aine on tänapäeval laialt tuntud oma noorendava toime tõttu. Sellest keedetakse teed. https://ok.ru/dlya.dachi/topic/155552810137843

Üks külmkapis kuni nädal tarvitatav lisand enne serveerimist  küpsetatud kalale, kodustele friikartulitele või röstsaiale.

• ¼ tass (60 ml) peeneks hakitud küüslauku (umbes 1 sibul)
• 1 tass (240 ml) neitsioliiviõli
• 1 tl (5 ml) meresoola
• ½ tassi (120 ml) toidupärmi või parmesani

Veel üks retsept.

Kääritatud küüslaugupastal on magus karamelliseeritud maitse, mis on suurepärane kastmetele, suppidele ja kõigele muule, millele soovite küüslaugumaitset lisada. Kääritamisaeg on umbes 14–21 päeva

Autor: Danielle

Retsepti tüüp: kääritatud pasta

Köök: kääritamine

KOOSTISOSAD

• 6-8 kooritud küüslaugupead
• 2 teelusikatäit soola

JUHISED

1. Pange kooritud küüslauk ja sool köögikombaini ja segage pastaks.
2. Maitse, kas sul on piisavalt soola. See peaks maitsma soolasest küljest, sest pastad on mõeldud kasutamiseks maitsetugevdajatena. Sarnaselt puljongiga.
3. Lisage pasta väikesesse purki ja jätke ülaossa umbes 2,5cm vaba ruumi.
4. Vajutage seda lusika või tamperiga alla. Peaksite nägema, et soolalahus tuleb vajutamisel üle selle. Soolvee võib pärast vajutamist alla minna, kuid see on siiski hea. See on piisav soolvee käärimiseks.
5. Lisage kääritamisraskus, et vähendada kokkupuudet õhuga ja vältida hallitust.
6. Hoidke seda otsese päikesevalguse käes 14–21 päeva.
7. Kontrollige iga paari päeva tagant, kas pasta on soolvee all, või vajutage seda uuesti alla.
8. 14 päeva pärast maitsta pastat happelisuse ja magususe saavutamiseks. See on valmis, kui vürtsikus on mahedaks muutunud, see maitseb kergelt magusat ja see on helepruun, karamelline.
9. Kui valmis, hoidke seda külmkapis kuni 1 aasta.

MÄRKUSED

Küüslauk võib esimestel päevadel muutuda sinakasroheliseks. See on küüslauk, mis reageerib soola mineraalidele. Värvus tuhmub ja see muutub valmilt helepruuniks.
Maitse seda 14 päeva pärast. See on valmis, kui vürtsikus on mahedaks läinud ja maitseb kergelt magus.