Kurekell Aquilegia

Eestis kasvab looduslikult harilik kurekell (A. vulgaris). Sõna aquila, mis tähendab kotkast. Kurekellade kasvukõrgus sõltub liigist ja sordist ning jääb vahemikku 20-100 cm. Õied võivad olla nii liht- kui täidisõielised. Liigist ja sordist olenevalt varieerub ka õite värvus – valged, erinevates toonides roosad, sinised, punased, violetsed, kollased ning mitmevärvilised. Akvilegiat saab külvata märtsis otse lillepeenrasse. Järgmiseks hooajaks õitsevad taimed juba rikkalikult. Isekülvi käigus sordiomadused kaovad.  Aquilegiad üldiselt külvavad kõikjale.

Kurekelladel on kaunid kolmehõlmalised lehed ja veel kaunimad õied. Õitsemise ajal võiks teda kasta. Õied koosnevad suurtest värvilistest tupplehtedest ja kannusega kroonlehtedest. Suuremad õied tulevad, kui külgmised pungad ära näpistada. Kui mullaniiskust on piisavalt, kasvavad kurekellad hästi ka päikeselisel kasvukohal, aga neile sobib rohkem poolvari ja toitaineterikas lahtise struktuuriga veidi niiske maapind.
Kuigi tegu on hästi talvituvate püsikutega, ei ole kurekellad pikaealised, 5-7 aasta järel tuleks taimi uuendada. Kõik selle taimeosad on mürgised, eriti seemned. Pärast õitsemist lõigata õievarred leherosetini tagasi, sest need ristuvad omavahel kergesti. Talveks lõigata kogu maapealne osa maha.
.Источник: https://frutos.info/34e1cqt-ukhod-za-tsvetami/_akvilegiya-posadka-i-ukhod

Värdkurekell 'Yellow Crystal' Aquilegia x hybrida Kurekell, värdkurekell 'Yellow Crystal' - Aquilegia x hybrida. Kõrgus on 80 cm.

Kollased õied maist juulini. Epiteet (krüsantha) on tuletatud Vana-Kreeka sõnadest chrysos, mis tähendab 'kulda' ja anthos, mis tähendab 'lill'.

Liigirikas perekond kurekell (Aquilegia) kuulub tulikaliste sugukonda. Tegemist on mitmeaastaste rohttaimedega, kes looduslikult kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes.