kolmapäev, 27. veebruar 2019

Valkjas hiidhüatsint Galtonia candicans

Pärit Lõuna-Aafrikast. Väga silmatorkavad õitsejad. Nad on nagu hiiglaslikud lumikellukesed. 100-120 cm kõrgusel pikal lillevarrel on juulis-augustis kobarõisikus 15-30 valget säravat longus 4 cm pikkust lõhnavat lehterjat õit. 3-8 juurmist poolpüstist poolemeetrist hallikat lehte ahenevad ühtlaselt tipu poole. Aias vajavad taimed päikesepaistelist kasvukohta kergel viljakal parasniiskel mullal. Sügisel võib sibulad välja kaevata ja jahedas külmavabas ruumis kas kuivalt või potti istutatult ületalve hoida. Mina olen neid paberkotis jahedas kuivas ruumis hoidnud. Talveks avamaale jättes tuleb kindlasti kasutada talvekatet ja kaitsta taimi ka liigniiskuse eest. Olen sibulad sügisel tuppa toonud, sest ühel talvel jäin neist ilma. Olenevalt ajast, mil nad mulda panna, tulevad õied veidi varem või hiljem. Mõni sibul sai märtsi alguses toalillede juurde mulda. Välja istutada 10-15 cm sügavusele.
https://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/hiidhuatsint-veel-uks-aafriklasest-talvituja-koduaeda?id=59469424




Galtonia perekonda kuulub veel topeltõieline iludus Galtonia candicans 'Moonbeam', mida Eestis pole märganud. 1
1982. aastal leiti N. Zeelandist selle niigi ilusa taime topeltvorm. Taim on sensatsioon, sest elujõud on tõeliselt fenomenaalne. Mõnikord kasvavad lillevarred pooleteise meetri kõrguseks. Kreemjasvalgete lillede pikad rammemesid. Katke talvel.

Ja veel üks, mida pole siin märganud on Galtonia princeps - 60 cm kõrgune ja vahajate kreemikasroheliste õitega samuti väga silmatorkav, kergesti kasvav ja laienev. Kujult püramiidjam.


Need aga sibulad.





















Galtonia´d on Lily perekonda kuuluvad väärtuslikud sibulad. Kenad kasvamas koos iiristega. Dekoratiivne aktsent aeda.


Seda liiki kasvatati esmakordselt põhjapoolkeral 1862. aastal, kui inglise rändur nimega Thomas Cooper kogus sibulaid Natali ja Orange Free State’i (praegu Free State) piirnevale mäekurule. 1870. aastal identifitseeriti seda valesti hüatsindina; 1880. aastaks nimetas prantsuse botaanik selle ümber Galtoniaks, inglase Sir Francis Galtoni (1822–1911) järgi, kes oli selles piirkonnas reisinud ja raamatu kirjutanud.

Galton oli viktoriaanlik polümaat, kes aitas kaasa tänapäevase elu paljude aspektide kujundamisele. Tänapäeval peaksime teda statistiks, kuna ta püüdis rakendada matemaatilist loogikat kõigele, alates inimese geneetikast kuni ilmastikuni. Ta võttis kasutusele nii sõna "eugeenika" kui ka väljendi "loodus versus kasvatamine", kui ta püüdis matemaatiliselt kvantifitseerida intelligentsust, isiksusi, palve mõju haigusest paranemisele (ta ei leidnud seost) ja muid oma aja tuliseid ühiskondlikke teemasid. .

Kohtuekspertiisi valdkonnas oli ta esimene, kes kvantifitseeris sõrmejälgede kasutamist kriminaaluurimisel ning töötas välja toimiva süsteemi väljatrükkide kataloogimiseks ja võrdlemiseks. Meteoroloogias töötas ta välja Euroopa esimese ilmakaardi, töötas välja antitsüklonite (kõrgsurvesüsteemide) teooria ja rajas esimese süsteemi lühiajaliste kliimaandmete kogumiseks üle Euroopa.

Suvised hüatsindid õitsevad suve lõpus, õitsevad neli kuni kuus nädalat.

Ornithogalum candican alates 2004.a.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar