Humal ehk tapp kuulub mitmeaastaste rohtsete ronitaimede ehk püsikliaanide hulka. Ta kuulub kurikuulsasse kanepiliste sugukonda, millel on kaks põhjapoolkera perekonda - kanep (hashishi tooraine) ja humal (õllele õige meki andja). Ta on laialt levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Humalat kasvatatakse paljudes maades, et saada käbikujulisi vilikondi, mida vajatakse õlle valmistamisel. Täpsemalt öeldes on õlu see, mis meenutab humalalõhna, sest käbisid on joogi maitsestamiseks ja kibeduse andmiseks kasutatud juba üle kümne sajandi. Viljastamata vilikondades leiduvad soomusjad näärmekarvad eritavad mõruainet- lupuliini -, mis annab õllele selle õige maitse. Humalakäbidest padi soodustab und. "Käbid" korjatakse rohelisena. Harilik humal kasvab ka Eesti metsades. Humal oli tunnustatud taluaia taim - kuidas muidu oleks saanud õiget õlut teha. Tapuaiad olid, eriti Saaremaal, talude juures tavaline lisandus. Humalapõllud laiuvad Saksamaal. Noort humalavart võib krõmpsutada toorelt.
Humala maapealne osa kolletub sügisel ega ela talve üle. Kevadel stardivad humala noored kuuekandilised kasvud kiirusega kuni 1 m nädalas. Verinoori võrseid saavat toiduks tarvitada, nagu sparglit. Tal on kolme- kuni seitsmehõlmised lehed, mis katsudes tunduvad karedad. Humala varred väänduvad suvalise toe ümber. Seda teeb ta enamasti kellaosutiga samas suunas. Varred võivad kasvada kuni 15 m pikaks. Ta on kahekojaline taim. Seemnete- pähklikeste- saamiseks peame emaste humalate lähedusse ka ühe isase humala istutama. Humal kasvab päikese käes kuni poolvarjus. Ta sirgub kuni 6m kõrguseks. Väleda kasvajana vajab ta tõsiselt rammusat pinnast. Ka niiskust peab kasvu ajal lahedalt jätkuma. Humal tuleks istutada sellisesse kohta, kus suudame kontrollida tema juurte levimist. Tal on ääretult pikad ja kujuteldamatult sitked juured. Teda paljundataksegi juurpistikutega.
Harilikul humalal on hinnatud sort ´Aureus´, millel on ilusad roheka varjundiga kollased lehed. Ta on kasinama kasvuga, kuni 4,5 m.
Sobivas kohas (piisavalt ahistatuna) kasvades on humalad väga pilkupüüdvad ronitaimed. Humala sisse võiks lasta kasvada mõnel varaõitseval elulõngal.
Tuntud on veel ka üheaastane jaapani humal (H. japonicus). Temal on suured lehed, nagu hobukastanil. Ta kasvab kuni 4 m kõrgeks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar