Ametlikult kordab selle taime nimi täpselt Vana-Kreeka ravijumala Asclepius (Aesculapius) nime. Ta on Põhja-Ameerika idaosa preeriates, tihnikutes, jäätmaadel, raudtee- ja maanteeservadel kasvav taim. Askleepiase perekonda kuulub üle 70 liigi. Ilutaimena kasvatatakse sagedamini madalama kasvuga liike nagu mugul askleepias (A. tuberosa) ja kahkjaspunane askleepias (A. incarnata) ning nende sorte. Äärmiselt agressiivne levija, moodustades suuri kolooniaid, mis levivad mitte ainult seemnete, vaid ka maa-aluste juurte, risoomide kaudu, Eestis täiesti talvekindel, tugev ja kõrgekasvuline püsik. Teiste taimede juurde teda istutada ei saa, sest ta juurestik läheb igalt poolt läbi. Ometi on tal kaunis ja kõrge lehestik. Suured ja laiad lehed on pehmekarvased. Juulis-augustis õitseb siidaskleepias luitunudroosade õitega, mis on koondunud ümmargustesse sarikatesse. Taim on loomadele ja lindudele mürgine. Kasutust on leidnud ka heade isolatsiooniomadustega valged siidised kiud seemnetel, tugev niinekiud vartes, looduslik kummiaine piimmahlas ning seemnetes sisalduv õli. Ta säilitab oma leheilu ka krõbeda külmalaine ülekäimisel. Kevadel on ta väga hiline tärkaja.
Vartes on tal voolav piimmahl, mis määris mu riided, kui teda lõikasin kesksuvel. Siidaskleepia omapäraks on vigastamise järel õhu käes tarduv piimmahl, seega on tegu kautšukitaimega.
Maaalune juurestik on paari meetri kaugusele mädarõika puhmani jõudnud. Õite lõhn päris tugev. Kutsub putukaid ligi. Taim sisaldab südameglükosiide, mis on seotud mõne südamehaiguse ravis kasutatavate digitaaliinidega. Need glükosiidid imenduvad monarh-liblikavastsetest, kelle ainsaks toiduallikaks on piimalillede lehestik, vastsed ja täiskasvanud liblikad on mürgised lindudele ja teistele kiskjatele. Üks üllatavamaid rändeid on Ameerika mandril elavate monarhliblikate ränne. Nimelt ületavad nad ligi 4000 km pikkuse vahemaa Kanada lõunaosast Mehhikosse. Teekond on pikk ja seda ei läbi mitte üks liblikapõlvkonda, vaid neli.
Ära õitsenult 28.08. Nägin aiaelu piltidel neid papagoininasid heledate tutsudena. Minu taimel ei ole neid kunagi olnud.
Suzanne Tilton´i pilt netiavarustelt, kus ta neid seemneid müüb.
Siidaskleepiat ei tohi kasvatada! See kuulub Euroopa invasiivsete ehk loodusele ohtlike liikide nimekirja: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32017R1263
VastaKustutaPärast terve Eesti seda täis.
Postimüügifirmalt oli inimene, kes mulle taime tõi siidaskleepia tellinud. Kasvab murus, kus ümbert niidetud. Praegu ei ole teda veel üldse näha. 7 aastat minul olnud. Ma ei levita hulle taimi. Ei tegele müügiga. Aitäh, et andsite teada. Olen seda taime näinud ka ühes kaunis aias ilmselt Tabasalus, kus kasvas üks ilmatu uhke karvane hortensia Macrophylla Hydrangea aspera maja ees ja sealgi omaette. Tal on palju peenikesi juuri, mitte puiseid.
KustutaSeemned ilmselt ei valmi siin. Olen nende närbunud õisikud tavaliselt ära korjanud.
Kustuta