Angervaksa peetakse Euroopa niitude kuningannaks. Kui angervaks on naiste rohi, siis põdrakanep meeste rohi. Angervaks kasvab meil aia, metsa ääres. Rahvameditsiinis on angervaks looduslik aspiriin. Angervaksal on verd vedeldav, palavikku alandav, higistama ajav, sapieritust soodustav, puhastav toime. Aitab maksal eemaldada ja kahjutuks teha ainevahetuses tekkinud mürgiseid aineid, soodustab uriinieritust, alandab vererõhku, on kasutatud närvitegevushäirete ja epilepsia korral. Eemaldab organismist soolasid – ja sobib eriti reuma- ja radikuliidihaigetele igapäevaseks joogiteeks. Paljud, kellel on peavalu, on abi saanud angervaksatee joomisest kuuride kaupa. Segada võib lõhnavaid õisi mõdu hulka. Noori lehti on kasutatud suppide maitsestamiseks.
Angervaksas on saponiine, eeterlikke õlisid, fenoolühendeid, parkaineid, steroide, flavonoide, C-vitamiini. Temas on kollast värvainet.
Õisi korjatakse koos varrega. Tooretest õisikutest võib teha siirupit, mis sobib eriti suvel joogiks ja limonaadi valmistamiseks või jäätise peale.
Korjasin õiekobaraid ja mõne päeva pärast loodan selle imelise ja mitmete kasulike omaduste poolest tuntud siirupi pudelitesse villida. Koju tulles laotasin korjatud õisikud kõigepealt õue laua peale laiali, et kõik liigne kaoks.
• Koguste poolest läks 10 l potti umbes 50+ suurema õiekobara jagu ja nii, et pott sai peaaegu ääreni õisi täis. Seejärel keetsin väiksemas potis valmis siirupi, milleks kulus
• 2 l vett • 2 kg suhkrut
maitse saamiseks võib lisada ka veidi hapukat mahla. Kui siirup valmis keedetud, valan selle õisikutele peale ja segan kõik kergelt läbi. Jahedasse seisma 3-5 päevaks ja siis kurnata.
Keeta pole siirupit enam vaja. Pudelitesse villimiseks piisab, kui kuumutada ainult kuni keemistemperatuurini.
Dekoratiivsele angervaksale tuleks aias valida samasugune koht, nagu looduses, nad on niiske alusmetsa taimed. Saavad hakkama tavalises ja veidi happelises keskkonnas.
Tema väga tuntud sordil ´Venusta´ on õievärv sügavam roosa. Ta ulatub veidi üle meetri.
Heleroosad õied on haruldastel ida angervaksadel F.Palmata ja purpurangervaksal F.Purpurea. Kumbki on meetri kõrgune. Siberist pärineva ida angervaksa lehed on alt hallikarvased.
Paljundamiseks jagatakse varakevadel või sügisel. Kaaliumisisaldusega väetist antakse kevadel.
Paljundamiseks jagatakse varakevadel või sügisel. Kaaliumisisaldusega väetist antakse kevadel.
Filipendula rubra `Venusta` on kuni 150 cm kõrge. Õiekobar 20 cm. Vananedes õievärv heleneb. "Venusta" tähendab ladina keeles "armas". Rohtse taimena alustab igal kevadel uuesti kasvu.
Filipendula 'Kahome' on kääbusangervaks, kellel suve keskel sulgjad |
õiekobarad on uhkes roosakas toonis. Kõrgus ja laius 45 cm ümber. Vajab pidevat niiskust, võib kasvada lausa märjal alal, mis on viljakas. Püstise kasvuga, astilbe sarnane taim. Teda hinnatakse nii lehtede ilu kui õite poolest. Õite värv ilus lillakasroosa. Võhma juurikalt toodud.
Filipendula ulmaria 'Variegata' on umbes meetrikõrgune põõsastik, millel suve algul valged õied. Niiskust, jahedat pinnast ja päiksepaistet armastav taim. Lehestiku kasvu ergutamiseks ei lasta neil õitseda. Põhiline ilu ongi kreemikaskollase ja rohelise kirjus lehestikus. Ei talu põuda. |
Filipendula´id on 12 liiki ja levinud põhjapoolkeral.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar