Mugulsibultaimede perekond võhumõõgaliste (Iridaceae) sugukonnast. Neid on kokku 6 liiki, mis looduslikult kasvavad troopilises kliimas ja Lõuna-Aafrikas.
Eesti oludes külmaõrn. Pehmema talve võivad ka üle elada. Mugulsibulad tuleb talveks välja kaevata ja jahedas kuivas kohas säilitada. Paljuneb hästi. Taim kasvab 60-80 cm kõrguseks. Õied on õisikutes, mis puhkevad järgemööda. Õitseb suve teisel poolel, enamasti alates augustist kuni külmadeni. Õite värvus olenevalt sordist kollasest tumepunaseni. Pikaajaline särav õitsemine ja efektne ja eksootiline välimus. Eelistab päikeselist, hästiõhustatud huumusrikka pinnasega kasvukohta. Vajab niiskust või kastmist kogu kasvuperioodi vältel. Hea on ka tuulevaikne koht. Parim istutusaeg on aprill-mai, mil mugulsibulad istutatakse 8-10 cm sügavusele. Juuremugulate istutamine soojenenud mulda annab varasema õitsemise. Uue õitsengu ergutamiseks eemaldada närtsinud õisikud, lõigata varred tagasi sinna, kus lehtedega kokku puutuvad. Kahjuritevaba.
Üldnimetus Montbretia tähistab Antoine Francois Ernest Conquebert de Monbret’ botaaniku, kes saatis Napoleoni tema Egiptuse sõjaretkel aastatel 1798–1801. Perekonna nimi Crocosmia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest "krokos" (tähendab safranit) ja "osme" (tähendab lõhna), kuna kuivatatud lehed lõhnavad purustamisel nagu safran.
Crocosmia liigid hübridiseeriti esmakordselt 1870. aastatel Prantsusmaal Lemoine'i puukoolis ja kasutusele on võetud üle 400 kultivari.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar