Siberi kontpuu Cornus alba

Kontpuude perekonna 36 liiki, kasvavad peamiselt parasvöötmes. Eestis kasvav heitlehine kontpuu on kuni 3 m kõrge, peente, nõtkete, püstiste või kaarjate veripunaste võrsetega põõsas.Talveks muutuvad võrsed erepunaseks ja on väga dekoratiivsed. Lehed on kahevärvilised - pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Sügisel omandavad lehed punaka või tumevioletse värvuse. Õied on kreemikasvalged, väikesed, koondunud lamedatesse õisikutesse. Viljad on piklikud, sinakasvalged, sinaka kirmega. Sageli õitseb sügisel teistkordselt. Külmakindel.Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Talle ei sobi liiga kuivad mullad. Vette pandud iga oksaosa võtab kevadel juured alla. Siberi kontpuude hekki tuleb regulaarselt ja tugevasti pügada. Vastu maad vajunud oksad juurduvad. Hooldamata põõsad võivad soodsas kohas kasvades kergesti metsistuda, suhteliselt raske on saada tihedat hekki. Vana puit ei ole punane vaid ainult noored oksad.

Segadust siberi kontpuu puhul tekitab tema sort´Sibirica´, mis pärineb Inglismaalt 1838.a. Ta on väga sarnane algliigile siberi kontpuule, aga ta kasvab vaid 1,5 m kõrgeks ja tema võrsed on intensiivsemalt punased. Siin aias Hagudist toodu on ilmselt sort 'Sibirica' , sest ta on aeglasekasvuline, aga värvikas kevadel ja sügisel oma punases toonis võrsete ja okstega. Midagi valget on lehestikus õitsemise aeg ja marjad väiksed ümarad valged. Korraga võib olla nii marju kui õisi.

Väga kõva puit, temast on kunagi tehtud pistodasid, nooli, tennisereketeid.


https://maaelu.postimees.ee/4016615/kontpuu-saraja-hallis-talves