neljapäev, 31. oktoober 2019

Mälestus

Looduses on kõik läbipõimunud, pole piirjooni. Mets on palju enamat kui me näeme. Tohutud kooslused ja omavahelised suhted. Võime vaid aimata.


Selles hingedeajas.

SHAZEA QURAISHI. Still light


VAIKNE VALGUS 

Sa kujutled oma ema puuna
– millegipärast on nii kergem.
Hõbedane kask, riietub aeglaselt
lahti, justkui oleksid päevad aastad
ja peen vihm mängib tema
juustes nagu jazz. Ta laseb oma
ilusad valged lehed ükshaaval
langeda. Tema oksad
on nüüd peaaegu paljad. Vaata
kui ilus ta on tumeda taeva taustal.

I Am Twenty People: A third anthology from the Poetry School, 2007 Tõlkinud  



Leelo Tungal  kogust ´Müüdita´

Vanaema, 
vana vanaema,
vaata läbi mind veel
läbi mulla!
Enne kui pean sinuks vananema, 
lase mind 
su rohtudeni tulla.
Too mu unenäosse aida-angervaksad, 
tee mu tee veel rõõmsaks kraaviperveks, 
rohuga, mis
leidmisvaeva maksab, 
tee mu süda 
umbes-tõvest terveks.

Tee mus pimedaks
üks sisseseatud maja, 
kus on kõike -
headust, seadust, teadust,
vaibad, lühtrid,
lauakulla kaja -
kõik nüüd
välja suitsutama pead must.
Kõik kristallis 
õhetanud roosid, 
kõik need märgid
hoolest, küllusest.
Mina rinda
ehmatanud roosi
olen kõige selle külmusest.

Tean: vaid tänamatu
julgeb kinke laita, 
hõbevaagnat, õnnesoove täis ...
Minu õnn jäi angervaksa-aita,
kasvas kolmelehelisis härjapäis.


Maja süttis
nagu õlenaber.
Minu õnn mind
justkui nuga ootas.
Südamele kasvas suhkrupaber.


Pöörata end kartis keha -
kuulsin küll, kui hüüti.
Kartsin õhku katki teha,
katkestada müüti.

Luulekuju, tuulekuju
ihu kinni püüdis.
Nüüd ma upun, nüüd ma ujun 
ülenisti müüdis.

Terve mõte, terve ihu
nüüd on ära antud.
Mis mul suus ja mis mul pihus -
kõik on tuulest kantud.

Sellest kummalisest küüdist
kaugele sain minna.
Nüüd küll näen: on pealpool müüdist
uued õhulinnad.

Ühte nendest vaikselt hiilin
iseendast ilma.
Peale paikse sügisiili miskit ei jää silma.

esmaspäev, 14. oktoober 2019

Sügisene

Päike toob ikka kõik ilu välja. Kui oktoobri veel plusskraadides hoiab, saab selle 5 lisasoojuskraadiga, mis vahepeal kippus kaduma, õuetöödest rõõmu tunda.

Õunapuudel on lehed langenud. Põltsamaa taliõun hoiab kaua õunu puus kinni, nii on ka varasematel aastatel olnud. Tomateid on veel kasvuhoones. Sügisastrid on värvikad.

Õiekas aster (A. novi-belgii)

Kaunis aster (Aster novae angliae) .

Hiline umbes 40cm kõrgune väiksemaõieline sügisaster, mis kollast südamikku näitab alles mitu nädalat pärast õitsemahakkamist.
Täpilise iminõgese (Lamium maculatum) sort´Beacon Silver´ kasvanud täispäikeses suurele alale.
Igihaljas kaerand Helictotrichon sempervirens pole nii kirju veel olnud.



Kolmelehine piiskenelas Gillenia trifoliata.


Kilpjas kilpleht Peltiphyllum peltatum.



Minu uus põõsas kaunis kolkviitsia, millelt oodata lummavat õiepilve. 

Kolkwitzia amabilis ´Pink Cloud´ 
Weigela lähedane sugulane kuslapuu perekonnast. Põõsas võib ulatuda kuni 4 meetri kõrgusele ja rikkalikult õitseda päikese käes roosade õitega 3 nädalat jaanipäevani. Õitsemine on nii külluslik, et lehti pole nähagi.  Kui põõsas on noor ja väike, asuvad oksad maas, vanemana nagu purskkaev, pikad võrsed tükivad kõrgusse. Sügisel omandavad lehed erkroosa värvuse. Mulla suhtes nõudlik pole. Talvel võib koor lõheneda, mis on tema jaoks tavaline. Noorena külmaõrn kuni 5 aastat. Sügise keskpaigaks eemaldame kõik noored võrsed, mis pole puitunud, sest nad ei ela talve nagunii üle. Ja kevadel pärast kattematerjali eemaldamist vaja teha sanitaarne pügamine, et eemaldada purustatud, külmunud ja paksenenud võrsed. Soodsates tingimustes hakkavad juurevõrsed varrelähedases ringis aktiivselt kasvama, need tuleb eemaldada, vastasel juhul ei ole õitsemine nii rikkalik ja taim nõrgeneb. See võib mõjutada ka talvitumist. Nii et eemalda kõik juurtest kasvanud võrsed. Liigne niiskus ei sobi talle. Ämbritäis puutuhka ja lämmastikurikast väetist anda kevadepoole. Kuival ajal ka kasta. Kui õitsemine lõppenud lõpetada väetamine, eemaldada kuivanud õisikud ja teha kujunduslõikus.




Mitmeõieline kuutõverohi Polygonatum multiflorum

Harilik saialill (Calendula officinalis) on sügisel kaunis. Väga võimsa ravitoimega taim.
Luuderohi Hedera sp
Mesiohakas Echinops sp. 

Virgiinia tonditupik (Physostegia virginiana) ´Variegata´.

Mõni hortensia õis veel



ja roos.





Vihmas ja päikeses.







laupäev, 5. oktoober 2019

Looduse ilu on täiuslik

Looduse ilu on täiuslik. Aedadega on kuidagi teisiti. Sinna on nii palju mittekohalikku sisse toodud. Punavas arooniapõõsas joovad linnud ennast purju ja kõkutavad ja kriiskavad seal. Värvide küllus on viimase peal. Uhke sügisproua lehvitab oma kleite tuule käes. Aga need tuulepoisid on kibedad. Ja pisaraid nagu kukuks, sest kõik kanalid sulguvad järsku. Nagu peakski nii olema, aga siiski ootamatu.

  

 Aronia melanocarpa






Paide taliõun,
 Talvenauding
Antoonovka

Põltsamaa taliõun
https://rohtaias.blogspot.com/search?q=%C3%B5un

kolmapäev, 2. oktoober 2019

Kõrvitsad Śveitsis.

Tistou päevaraamatu kõrvitsalugu tuletas mulle meelde 2018.a. septembris nähtud kõrvitsaid Zürichi lähedal.

Hea kõrvitsatutvustus

https://www.ogorod.ru/ru/ogorod/pumpkin/16096/Luchshie-sorta-tykvy--foto--i-opisanie.htm

 https://www.finegardening.com/article/winter-squash-for-tight-quarters?fbclid=IwAR0GJUIkRHcUJ_Cyc0-ZRb7LTXI4DDO8hIGyL9yGsgFIbtrunUX7uabDtJo

http://www.growingwithplants.com/2018/11/

https://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?taxonid=279566&isprofile=0&

Tütar viis meid sinna lõunatama. Nii, et olin seal 2 tütrega. Talu, kus pakuti väga suures valikus toite nagu Riia Lidos oli kõik need kõrvitsad kasvatanud ja veel õunad, viinamarjad, võibolla ka lihatooted tulid samast. Kohapeal valmistati  õunamahla suure masinaga tellija valikul.
 Samas läks rada alla järve äärde, kus sai ujuda.
 Lillemuru meie tuttava taimestikuga. Loodus oligi väga meie omaga sarnane. Paljude järvedega seal kandis. Inimesed kõikjal jätsid hea rahuliku tunde.
 Siin oli labürint kääbusõunapuudest erinevates raskusastmetes, muidugi maksu eest.
 Mustikad olid kasvama pandud suurtesse mustadesse anumatesse.
 Eesti ja Śveits on pindalalt pea ühesuurused. Rahvaarv Śveitsis 8,3 milj.el. Eestis 1,24milj.el. Śveitsi pealinn on Bern, aga suurim linn Zürich 1,37milj.elanikuga. Ühe päeva sõitsime ringi jalgratastega Zürichi eeslinnades, kus peeti vabalt lambaid, kanu jm. ja kõik ümbrus oli ülikorras. Väga ilusa loodusega maa. Suurtootmist seal ei olnud märgata. See suur linn oli hajaliasustusega, kesklinnas polnud turistide ega muumaalaste horde, nagu Tallinnas. Jõelaevadega sõitsime. Rongid olid 2-korruselised. Lennujaam üks Euroopa suurimaid. Seal on rahval õigus otsustada paljude asjade üle. Näiteks kui mingile linnaplatsile müügikohti ei taheta kohalike poolt, tuleb ettepanekuks koguda mingi arv hääli ja siis võetakse see üldisele arutelule, millest võtavad osa kõik selle piirkonna elanikud ja nii, kuidas otsustatakse jääb. Järvede kaldad polnud eravalduses. Haridusel ja maaelul on seal prioriteet kõigi Śveitsi tähtsate asjade juures. Noorte koolitus on väga mitmekülgne ja lubab ümberprofileerumist. Elanikud enamuses elavad üüripindadel, eramu või korteri omamine toob  lisamaksud. Autoga tööl käimine toob kopsakad lisatasud. Prügimajanduses eksimine toob ka suured trahvid. Ilus päikseline maa. Alpid ja puha.