Juunijuttu

Oxalis adenophylla ´Purple Heart` näärmekas jänesekapsas  vajab hea kasvu ja õite kasvatamiseks eredat ja kaudset valgust ja mitte liigniiskust. On palju aastaid aias olnud, alles, aga mitte juurde kasvanud. Päris päikse käes ta ei ole. Peaksin liiva talle alla seadma.

Kurerehadest on mul üks toredus. Kaugetelt radadelt pärit.

Väga tiheda õisiku ja suurte lõhnavate tumekollaste õitega Middendorffi päevaliilia (H. middendorffii) on kõigest 30–40 sentimeetri kõrgune. Middendorfi päevaliilia on päevaliiliatest kõige varasem. Õied on väikesed, umbes 10 cm läbimõõduga. Oranžid, säravad, lehtrikujulised. Nad elavad ühe päeva. Õitsemine kestab 3 nädalat, alates mai lõpust.
Lehed on kitsad, pikad, kõverad. Dekoratiivne ka ilma õiteta. Kasvab hästi päikese käes ja poolvarjus. Muld peab olema viljakas ja niiske. Põua ajal kasta kindlasti. Middendorfi lill on üks säravamaid mai lilli.

Riburada juuni lõpupoole tulevad veel kollased ja kõrgemad, ja nüüd ka juba ‘Stella d’Oro’, mis ka madalam ja õiterohke.

Muidugi on juuni pojengide õitseaeg ja nende ilu on siin omajägu.

Sini - lilla tooni annavad naistenõgesed ja metssalveid. Iirised ja siberi iirised. Lauke erinevaid, Globemaster uhkeim - ilus vorm ja pikaajaline õitsemine.

Pidasin teda kuradi sõrmkäpaks. Dactylorhiza maculata.

Kõrgus 20 kuni 60 cm. Lehed ühtlaselt süstjad (meenutavad vööthuul-sõrmkäppa). Õied suured, heledad. Huul kuni kolmandiku ulatuses lõhestunud, keskmine hõlm väike ja kolmnurkne, enamasti ei ulatu külgmiste hõlmade vahelt välja. Külgmised hõlmad poolkuukujulised. Õitseb juunis-juulis.

Dactylorhiza x grandis (Dactylorhiza praetermissa x Dactylorhiza fuchsii) - hübriidne soo-orhidee

• Ligikaudne kõrgus: 40 cm (16 tolli) 
• Soovitatav veetase: istuta tavalises või niiskes pinnases, aga mitte vee all
• Õitsemise aeg: juuni
• Õie värvus: roosa/lilla

Üks parimaid sooorhideesid, mida aga harva või mitte kunagi osta saab. See on looduslikult esinev ristand lõuna- ehk lilla soo-orhidee (Dactylorhiza praetermissa) ja hariliku täpilise ehk soo-orhidee (Dactylorhiza fuchsii) vahel. Teda leidub samas elupaigas kui mõlemat vanemat – soodes, rabades, niisketel niitudel ja isegi teepervedel. Seal, kus mõlemad vanemad koos kasvavad, võib nende keskel aeg-ajalt näha ka Dactylorhiza x grandist, kuid kuna see on suures osas steriilne, ristub see harva tagasi kummagi liigiga.. Meeldivalt võtab taim oma lehtede värvi oma harilikul täpilisel vanemalt, millel on samad kaunid täpid, kuid oma kõrguse ja struktuuri oma lõunapoolselt vanemalt, millel on kõrgemad ja jõulisemad varred ja lehestik. Õie värvus on nende kahe vahepealne – roosakaslilla teravate märgistega. Seega ühendab see mõlema vanema parimad omadused. Istutage niiskesse või soisesse kohta kuni tavalise lillepeenrani, täispäikesesse või osalisse varju.

 Kui naljakat lugu rääkida, siis konn oli tuppa pääsenud ehitusjärgus liivapadjapõrandalt. Viskasin talle köögirätiku peale, et välja tõsta ja kujutate ette, ta ehmatas nii palju, et jättis suure loigu põrandale, polnudki väga suur konn.

Tuuline mai

 Selle aasta maikuu on olnud üle aegade kuiv.  Autoga teel olles on mõnelgi pool lausa padukat tulnud, aga siin mitte. Maapind on kohati praguline. Savine pinnas hoiab siiski halvimast. Eile kastsin  just õitsvaid maasikaid ja kasvuhoone on ka kasta saanud. Mõnes mõttes on kuiv ka hea, saab umbrohu paremini kätte. See aasta on tulpide jaoks kesine olnud, sest sügis ka ei olnud neile soodne.  Samas aegade jooksul siin kasvanud näitavad end ikka. Üks tore vanaaegne hiline tulp.

Täna üllatas üks uus pojeng. Ülle toodud puispojeng.

Rootsi pojeng ja anomaalne pojeng õitsevad korraga.

`Mollis` ja Mlokosevitši pojeng on juba õitsemise lõpetanud. 

Roosidele on tänavune talv pihta pannud ja nende kosumine võtab aega.

Oodata on head liilia aastat. Aga 4 liiliakukke pealikuti pole ma ennem kohanud.

Tugevad tuuled on mõne puu metsateele maha tõmmanud ja tuuli on järjest pea kogu mai olnud, mõned päevad ja täna on tuuletu. Aga on ka jahe. Sooja ihkaks.

Madalad iirised õitsevad.

Hostad juba ilutsevad ja jumalate lill ka täna.

Huvitav päevaliilia.

Saruma henryi / Henri hiinaõis õitseb tükk aega juba.

Hispaania ebahüatsintidest `Rosea` alustab varem, aga sinisel on suuremad kellukad.

Epimediume ka.

Silma jäi hortensia  'Wims Red'  , mis on palju tugevamalt lehtinud, kui paljud teised.

Aprill

 Lehtpuud võtavad kauneid rohelisi toone heledamast edasi ja päike teeb nagu vallatust. Rohin. Üldiselt võtan varakevadel välja ainult need asjad, mille kohta tean, et see on umbrohi. peenardes kipub igasugu tittesid olema. Ümber istutada annab neid siis, kui maapind veidigi niiske. Ikka on külm ka, nii et pane vammus selga ja kindad kätte. Inimene pole ilmaga iial rahul. Kord külm, siis märg ja sääsed, kord kuum, nii et hoia varju.

Kui pilte vaadata, siis tänavu on kõik veidi hilisem. Kuivuses on selles oma osa. Öökülmad ka krõbedad olnud. Suur kuu täna väljas, aga õhtu oli soojem.

Priimulad hakkasid aprilli keskel juba nägu näitama, aga need kaunimad ei kutsu veel pildistama.

Paistab, et ka õrn ülane loobib end teab kuhu laiali. Kerapriimulaid on palju tekkinud. Lõokannused pole veel invasiivseks läinud.

Corydalis solida 'Bilbo'

Coridalis solida `George Baker`

Corydalis solida 'Beth Evans'

Idahüatsindid ka alustavad.

Must upsujuur

 

Kuidas mõne taime võib pikaks ajaks ära unustada. Päevi tagasi üllatas mind  lumerooside suure hulga vahelt võimsalt esilekerkiv kurruline lehestik. Ilusad plisseeritud püstised lehevarred tulid üles , pildistasin neid ja siis jõudis kohale. Isend, keda algsetel aastatel väga imetlesin ta üle meetri kõrguvate õievarte ja peaaegu mustja värvi pärast. Ongi ehk 10 aastat kohal olnud, aga viimased aastad nagu pole märganudki. Lumerooside keskel ta on "Tumeõieline valge hellebore" "Must vale-hellebore". Vaatamata oma nimetusele ei ole Veratum Nigrum tõeliste helleborestega lähedalt seotud ega sarnane neile. Vaid on upsuõieliste Melanthiaceae liilialaadsete seltsi kuuluv. Ühes kohas kerges varjus kasvades moodustab ajaga tugeva juurestiku.

Seemnest paljundada saab siis kui pole pealseid pärast õitsemist ära lõiganud nagu mina.

Jagage seemned oktoobris või varakevadel tükkideks. Taimed võivad ise külvata. Külvake värsked seemned kohe aeda või pottidesse. Seemned võivad idaneda isegi seemneümbristes, kui need pole kuivanud. Külva kuivseeme temperatuuril 20°C. Seeme idaneb 3 kuu jooksul.   Leota seemneid esmalt. Aseta sooja vette, kuni need paisuvad, tavaliselt 24–48 tundi. Viska vesi ja kõik pinnale jäänud seemned ära. Seemned on väga mürgised, seega pese pärast käitlemist käed. 

Foto 10.august 2022.

Täna on siis hommikune üllatus lumi. Ikka paks lumevaip. Puudel olid ka suur lumi peal, aga nüüd on sellised tugevad tuulepuhangud ja metsa poolt viskab lumeräitsakuid alla. Aga päike on välja tulnud. Õhu temperatuur on juba veidi üle nulli kell 11.

Lumeroosi aeg

 Täna siis 1.aprilli päikses lahti läinud mitmed lumeroosid.

Varem õitsesid.

 Mõned on veel tulekul.

Märts oli kuiv ja suurte külmadeta ja kevadiselt soe oli tükk aega. Nüüd on päike ka kõrgemalt käima hakanud. Lindude vidinat on õu täis.

Kollast on lumekuppudes, krookustes, kanakooles ja amuuri adoonistes. Erinevaid valgeid krookusi.

 Tegelenud olen õunapuude hõrendamisega, vajalikke põõsaid püganud, kobestanud siit-sealt. Pojengidele  tuhka ja veidi lämmastiku lisa pannud. Tomatitaimed on ka juba nimetamisväärsed. Kasvuhoone sai talvega kannatada, see tuleb päevakorrale võtta.  Et poeg võttis ette maja suurema renoveerimise on siin ümbruse kujundusega ka suuremaid muutusi tulemas.