Tuuline mai

 Selle aasta maikuu on olnud üle aegade kuiv.  Autoga teel olles on mõnelgi pool lausa padukat tulnud, aga siin mitte. Maapind on kohati praguline. Savine pinnas hoiab siiski halvimast. Eile kastsin  just õitsvaid maasikaid ja kasvuhoone on ka kasta saanud. Mõnes mõttes on kuiv ka hea, saab umbrohu paremini kätte. See aasta on tulpide jaoks kesine olnud, sest sügis ka ei olnud neile soodne.  Samas aegade jooksul siin kasvanud näitavad end ikka. Üks tore vanaaegne hiline tulp.

Täna üllatas üks uus pojeng. Ülle toodud puispojeng.

Rootsi pojeng ja anomaalne pojeng õitsevad korraga.

`Mollis` ja Mlokosevitši pojeng on juba õitsemise lõpetanud. 

Roosidele on tänavune talv pihta pannud ja nende kosumine võtab aega.

Oodata on head liilia aastat. Aga 4 liiliakukke pealikuti pole ma ennem kohanud.

Tugevad tuuled on mõne puu metsateele maha tõmmanud ja tuuli on järjest pea kogu mai olnud, mõned päevad ja täna on tuuletu. Aga on ka jahe. Sooja ihkaks.

Madalad iirised õitsevad.

Hostad juba ilutsevad ja jumalate lill ka täna.

Huvitav päevaliilia.

Saruma henryi / Henri hiinaõis õitseb tükk aega juba.

Hispaania ebahüatsintidest `Rosea` alustab varem, aga sinisel on suuremad kellukad.

Epimediume ka.

Silma jäi hortensia  'Wims Red'  , mis on palju tugevamalt lehtinud, kui paljud teised.

Aprill

 Lehtpuud võtavad kauneid rohelisi toone heledamast edasi ja päike teeb nagu vallatust. Rohin. Üldiselt võtan varakevadel välja ainult need asjad, mille kohta tean, et see on umbrohi. peenardes kipub igasugu tittesid olema. Ümber istutada annab neid siis, kui maapind veidigi niiske. Ikka on külm ka, nii et pane vammus selga ja kindad kätte. Inimene pole ilmaga iial rahul. Kord külm, siis märg ja sääsed, kord kuum, nii et hoia varju.

Kui pilte vaadata, siis tänavu on kõik veidi hilisem. Kuivuses on selles oma osa. Öökülmad ka krõbedad olnud. Suur kuu täna väljas, aga õhtu oli soojem.

Priimulad hakkasid aprilli keskel juba nägu näitama, aga need kaunimad ei kutsu veel pildistama.

Paistab, et ka õrn ülane loobib end teab kuhu laiali. Kerapriimulaid on palju tekkinud. Lõokannused pole veel invasiivseks läinud.

Corydalis solida 'Bilbo'

Coridalis solida `George Baker`

Corydalis solida 'Beth Evans'

Idahüatsindid ka alustavad.

Must upsujuur

 

Kuidas mõne taime võib pikaks ajaks ära unustada. Päevi tagasi üllatas mind  lumerooside suure hulga vahelt võimsalt esilekerkiv kurruline lehestik. Ilusad plisseeritud püstised lehevarred tulid üles , pildistasin neid ja siis jõudis kohale. Isend, keda algsetel aastatel väga imetlesin ta üle meetri kõrguvate õievarte ja peaaegu mustja värvi pärast. Ongi ehk 10 aastat kohal olnud, aga viimased aastad nagu pole märganudki. Lumerooside keskel ta on "Tumeõieline valge hellebore" "Must vale-hellebore". Vaatamata oma nimetusele ei ole Veratum Nigrum tõeliste helleborestega lähedalt seotud ega sarnane neile. Vaid on upsuõieliste Melanthiaceae liilialaadsete seltsi kuuluv. Ühes kohas kerges varjus kasvades moodustab ajaga tugeva juurestiku.

Seemnest paljundada saab siis kui pole pealseid pärast õitsemist ära lõiganud nagu mina.

Jagage seemned oktoobris või varakevadel tükkideks. Taimed võivad ise külvata. Külvake värsked seemned kohe aeda või pottidesse. Seemned võivad idaneda isegi seemneümbristes, kui need pole kuivanud. Külva kuivseeme temperatuuril 20°C. Seeme idaneb 3 kuu jooksul.   Leota seemneid esmalt. Aseta sooja vette, kuni need paisuvad, tavaliselt 24–48 tundi. Viska vesi ja kõik pinnale jäänud seemned ära. Seemned on väga mürgised, seega pese pärast käitlemist käed. 

Foto 10.august 2022.

Täna on siis hommikune üllatus lumi. Ikka paks lumevaip. Puudel olid ka suur lumi peal, aga nüüd on sellised tugevad tuulepuhangud ja metsa poolt viskab lumeräitsakuid alla. Aga päike on välja tulnud. Õhu temperatuur on juba veidi üle nulli kell 11.

Lumeroosi aeg

 Täna siis 1.aprilli päikses lahti läinud mitmed lumeroosid.

Varem õitsesid.

 Mõned on veel tulekul.

Märts oli kuiv ja suurte külmadeta ja kevadiselt soe oli tükk aega. Nüüd on päike ka kõrgemalt käima hakanud. Lindude vidinat on õu täis.

Kollast on lumekuppudes, krookustes, kanakooles ja amuuri adoonistes. Erinevaid valgeid krookusi.

 Tegelenud olen õunapuude hõrendamisega, vajalikke põõsaid püganud, kobestanud siit-sealt. Pojengidele  tuhka ja veidi lämmastiku lisa pannud. Tomatitaimed on ka juba nimetamisväärsed. Kasvuhoone sai talvega kannatada, see tuleb päevakorrale võtta.  Et poeg võttis ette maja suurema renoveerimise on siin ümbruse kujundusega ka suuremaid muutusi tulemas.

 Tänavune talv on olnud ilma liigse lumeta ja oluliste külmadeta. Kõvat külma oli mõni päev. Isegi veebruari tuiskusid polnud ja praegu 3.märtsil suur vesi teedel ja lumekate määrdunud olekus.

Veebruari ilmastiku kohta annab pildi Kuusikul mõõdetu. 

Kõige-kõigem looduses oli oma aias õunapuudel tegutsevat laanepüüd jälgida. Et laanepüü elupaik ja tema tegutsemine on vaid kahe kilomeetri raadiuses, elab ta paarilisega siin läheduses. Ta hoidub metsaservast vähemalt 100 meetri kaugusele, väldib metsalagendikke ja kultuurmaastikke, ka soodes, rabades laanepüüd ei kohta .Ülisuur lind nagu kana puu otsas osavalt.

Suur elumaja ümberehitus on käinud. Neid töid jätkub. Ka õueala muutub.

Tulehobuse aasta tuli tulega.

Taimede varane ettekasvatus.

 

Napib päevavalgusest, taimed jäävad kunstliku valgustuseta õrnaks, lehed kahvatuks, kasv kannatab.

Täisspektriga LED valgustuslambid peaks olema taimelatvadest 5-10 cm kõrgusel 14 tundi päevas 200–300 µmol/m²/s.

Temperatuur tubades kõrge.. Varred muutuvad hapraks, koed pehmeks. Taimed vajavad suuri temperatuuri kõikumisi. Öine madalam temperatuur aitab kasvada jämedamad varred ja aeglustab kõrguse kasvu. Kui päev 22-24C, siis öö 16-18C.

Kuiv õhk põhjustab lehtede kuivamist.

Tuult pole, puudub mehhaaniline pinge, mis sunnib taimi tugevnema, lühikeseks ja jässakaks jääma. Ka ventilaator ajab lehestiku kergelt liikuma ja hoiab kohati liigse niiskuse eest, mis võib tekitada seenhaigusi.

Pikk potis olemise aeg ajab juured keerdu või kokku. Juurestiku halb seis ei suuda lehtede ja varte kasvuga sammu pidada. Lehtede pinnalt aurustub palju, aga juured ei suuda anda piisavalt vett ja toitaineid. Väliselt suur ilus taim saab ümberistutades śoki, noor hiljem kasvama pandud taim elab ümberistutuse paremini üle.

Heade seemikute jaoks on kõige parem kasutada kerget, õhustatud ja hästi kuivendatud substraati, näiteks turbasammalt või kookoskiudu, millele on struktuuri parandamiseks lisatud perliiti või vermikuliiti. Nendes proportsioonides pakub hästi kontrollitud kompost kerget bioloogilist tuge ilma substraati raskeks muutmata või juurte arengut takistamata. 

Kasutage pigem kitsamaid ja kõrgemaid potte.

Väetada väga lahja lahusega võib siis, kui taimel 4-6 pärislehte. 

Altkastmisega, kui 20minuti pärast valate aluse tühjaks pole muret ülekastmisega.

Kasutatud kirjandus. 

https://laidbackgardener.blog/2026/01/25/10-tips-for-successful-early-sowing/?doing_wp_cron=1769629052.9453830718994140625000

Iirise risoom

Iiriseõis on palju enamat kui lihtsalt elegantsi sümbol.

Iris germanica, Iris pallida ja Iris florentina – on sajandeid hinnatud traditsioonilises meditsiinis. Juured, mida tuntakse iirisejuurena, sisaldavad ühendeid, mis võivad rahustada, puhastada, neil on ka õrn iiriselõhn.

Iirise kõige väärtuslikum osa pole õis, vaid risoom ehk juur. Pärast koristamist kuivatatakse ja laagerdatakse seda vähemalt kaks aastat. Pärast kuivatamist saab juurt jahvatada pulbriks või teha ekstrakte.

Mähise või kompressina kasutades võis see vähendada turset, verevalumeid ja liigesepõletikku. Väliselt nikastuste või valulike piirkondade korral leevendab see ebamugavustunnet tõhusalt.

Iirisejuurt hinnatakse parfümeerias fiksaatorina kõrgelt, mis võimendab teiste koostisosade lõhna ja aitab lõhnadel kauem püsida.

Iirisetaime ja selle derivaate, sealhulgas iirisejuurt, tuleb kasutada ettevaatlikult. Ainult õigesti valmistatuna nad toimivad. Mõned taimeosad võivad olla mürgised, kui neid tarbida värskelt või valesti valmistatult. Mitte mingil juhul ei kasutata värsket juurt.

Ajalooliselt kasutati iirisejuurt loodusliku rögalahtistina. Õigesti valmistatuna aitab see lima lahtistada, köha leevendada ja hingamisteid rahustada, pakkudes leevendust külmetuse, bronhiidi ja kerge astma korral. 

Väikestes annustes kasutati vananenud iirisejuurt ka isu ergutamiseks, seedimise soodustamiseks, puhituse leevendamiseks ja maksafunktsiooni toetamiseks. See soodustab tervislikku sapivoolu ja aitab maol raskemaid toite töödelda.

Iirisejuure pulbrit kasutati kunagi iirise hambapastas oma meeldiva aroomi ja kergete antibakteriaalsete omaduste tõttu.