Nepeta, naistenõges

Nepeta on suurepärane taim, hämmastav mitmeaastane kassmünt, mis köidab tähelepanu ja kasvab peaaegu kõikjal maailma parasvöötme ja ka külmades piirkondades. Need on vastupidavad taimed, millel on lõhnavad lehed ja enamasti sinakasvioletsed õied, kuigi mõned sordid on ka valged ja üks liik lausa kollane. Selles nn. kassimündi perekonnas on ligi 250 liiki. Õitsema hakkavad nad varakult pärast sibullillede pillerpalli. Nepeta armastab drenaaži, seega valida kindlasti hästi kuivendatav pinnas. Rohke vihma vahel oleks hea neil ka kuivust tunda, nii et ka veidi päikesepaistet vaja. Neid ei väetata. Pärast õitsemist pügada, saavad uue elujõu.

Meie harilik naistenõges Nepeta cataria on vähenõudlik, külmataluv ja isekülvi teel paljunev taim päikesepaistelisse kasvukohta ja eelistab viletsaid muldasid. Harilik naistenõges kasvab 40–100 sentimeetri kõrguseks. Tema lehed on kolmnurkjas-munajad, täkilise kuni saagja servaga ja värvuselt hallikasrohelised. Noor naistenõges sarnaneb melissiga. Ravimtaim. Toimib ka lehetäide jt. aiakahjurite tõrjevahendina.

Temale sarnaneb Faasseni naistenõges Nepeta faassenii põõsasjas ilutaim, hübriid lavendelsiniste purpurjate südamikuga õitega pikkades õisikutes, aga on ka valge õiekuhimikuga sort. Neid päikesetaimi on mitmeid nimetusi ja kuni meetri kõrguseks kasvavaid isendeid. Õitseb juunist septembrini. Peale õitsemist kevadel lõigatakse tagasi, et esile kutsuda uus õitsemine. Taimede tagasilõikamine pärast õitsemist kolmandiku võrra annab lopsaka uue lehestiku.

Naistenõges Faassenii ´Purrsian Blue´ Mildalt. Madala kompaktse puhmaga rikkalikult õitsev ja pika õitsemisajaga pindakattev püsik, väikeste hallikasroheliste lehtede ja õrnaste helelillade õitega kaunitar.

  

Nepeta sibirica ehk siberi naistenõges paelus mind oma kõrguse (90cm)  ja sinise värviga. Väga kaunis  ja pikaajalise õitsemisega. Taime ilu hoiab jagamine kevadel vähemalt kolme aasta tagant, juured võivad kaugele pugeda.

Naistenõges ´Weinheim Big Blue´Svealt on just pikaõieline, kompaktne, tihe, jõuline põõsas kuni 75 cm kõrgune ja lai. Tugevatel vartel veidi violetsed õied, suhteliselt suured lehed. Kui esimene õitsemine kuhtub, lõigake tagasi uueks õitsenguks.

Ühe uhke naistenõgese  'Neptune Bokratune' tellisin kevadel, aga põhiliselt need kõvad külmad said talle saatuslikuks. Temale seda postitustki hakkasin tegema. Üritan ilmselt veel.

Nepeta gigantea ´Six Hills Giant Gold´ on hallikasrohelise lehestiku ja lavendlilaadsete õitega. Kuiv pinnas ja päike temale vajalik. Kasvab kõrgeks ja laiaks.

Nepeta racemosa ´Walker´.Walkeri madal kassmünt ei külva uuesti nagu teised Catmints. See on künklikuma välimusega ja talub kuivemat mulda paremini kui teised sordid. Hallikasroheline lehestik, pehmed lavendlisinised õied.

Allium vineale 'Hair'

Nende veider välimus pälvib kindlasti palju tähelepan. Allium vineale 'Hair' punksoenguga laugu kodumaa on Norra. Tema iga mahakukkunud seemneke annab järglasi, nii et ettevaatust tema kasvatamisel. Aga uhke on ta küll. Õitseb 3 nädalat . Seeme valmib juuli lõpupoole. Kõrgus 80cm.
Üks ainulaadsemaid dekoratiivsuse poolest. Looduslikult leidub teda Euroopas ja Aafrikas. Õitseb tugevatel püstistel vartel õunroheliselt, tumedad kastanpunased, kerakujulised südamikud kuni 4cm-sed, millel on iseloomulik roheline kahupea. Lehed on kõrrelised ja õõnsad nagu murulaugul ja keskrohelised. 

 Eksootiline lillekimpudes, nad on  suurepärased lõikelilled, nii värskelt kui ka kuivatatult. Ka konteinerites annavad efekti.

 Tuleb nimetada söödavana ja seda tüüpi liiki kasutati sageli toiduvalmistamisel küüslaugu asendajana.

Kasvab mõõdukalt viljakas, kuid hästi kuivendatud pinnases. Istutada 10-15cm sügavusele sept.-dets. Drenaaži parandamiseks lisage savimuldadele liiva.
Talvel ei talu märga mulda.

Paeonia emodi

 Paeonia emodi, üldtuntud kui Himaalaja pojeng või hiline tuulelill, on pärit Himaalaja lääneosast. Paljusid selle taime osi kasutatakse meditsiinis Himaalaja piirkonnas ja selle ümbruses. Tuleneb ladinakeelsest nimetusest emondi montes.

 Lehed jagunevad kuni üheksaks lansolaadiga leheks, millest igaüks on kuni 13 cm pikk ja 3,5 cm lai ja muutuvad kevadel lillaks. Ta varred on püstised ja kaarduvad. Suured rippuvad õied ilmuvad lehtede teljel ja lõpus valgete kroonlehtedega, millel on kollased tolmukad ja nende läbimõõt on kuni 12 cm. Vili on folliikul, millest igaüks sisaldab kuni viit seemet. Juured on muguljad.

Paeonia emodi  eelistab niiskeid, huumusrikkaid, hästi kuivendatud muldi. Talub enamikku pinnase pH-d, aga ei talu kuiva mulda. Vähese hooldusega hakkama  saav. Pärast istutamist ei tohiks selle taime juuri häirida. Õitses juuni keskel.