kolmapäev, 18. detsember 2019

Tuulehood

Tänased tuulehood painutavad kuuski pea  maani. Mühiseb kõik väljas ja pimedavõitu. Pliidi all tuli viskab suitsupahvakuid tuppa. Ilmahuvilistele huvitav kaart jagatud.

https://www.windy.com/et/-Tuulehood-gust?gust,58.551,24.214,5

Tohutud tormiväljad üle emakese maa.

pühapäev, 15. detsember 2019

Külmale vastu

Taimed on talve alguses külmakindlamad kui kevade lähenedes. Suurimad külmakahjud tekivad veebruaris, märtsis kui on päikseline ja temperatuuri kõikumised suured. Päeval kuumeneb taimede maapealne osa, eriti saavad kahju igihaljad taimed. Hoonete lähedal ja varjulistes kohtades olevad taimed taluvad külma paremini kui idaküljel ja tuulistes kevadisele päikesele avatud kohtades. Mereäärsed paigad on leebemate temperatuuri kõikumistega. Tuultele rohkem kaitstud linnaaiad.

 Noored taimed on palju tundlikumad, kui vanemad, mis on juba hästi juurdunud.  2-4 aasta jooksul pärast istutamist vajavad taimed kaitset ja katmist kui temperatuurid ja lumeolud kõikuvad. Ka erinevad taimeosad on külma suhtes tundlikumad. Juured on palju tundlikumad külma suhtes kui võrsed. Seetõttu on multśimine oluline. Multś 10-15 cm  kaitseb ka maapõues olevaid pungi, mis hoiavad taime alles, kui maapealne osa külmub. Paksu lumevaibata on varjukangas ja kuuseoksad aednikule abiks.

esmaspäev, 18. november 2019

Hiline

Näib, et ilmastik on leebe veel.
Hilisel ajal on helmikpöörised kaunid.



Lõvilõuad on huvitavad rohelise puhmaga. Viimased on mul püsikutena käitunud juba 2 talve, varem kiskusin nad sügisel välja.

Argentiina raudürdi Verbena bonariensis kõrge lehestik ka roheline.

Hõlmine tiarell tiarella wherryi

kolmapäev, 13. november 2019

Maapirn Helianthus tuberosus


Maapirn on omamoodi päevalill.  Topinambur, juudikartul, mugulpäevalill, irokeeside ime. Jeruusalemma artišokiõied on sarnased väikestele päevalilledele. Kõrge kollendav väli püüab pilku sügiseti.  Uskumatult invasiivne tegelane. Happeline pinnas ei sobi neile. Muidugi ta paljundamisele on kaasa aidanud metssead. Naabrimemm tõi mõned mugulad kunagi. Mingi aja pärast taipasin, et terve kartulimaa on seda taimekest täis. Puhastasin hoolega ja lahti tast saingi. Metsaäärne paistis kollane vahel, aga vaatasin ikka uneleva pilguga teda. Siis hakkasid metsanotsud kartulis käima ja pea kohe pärast kartuli panemist. Lõpuks üllatasid kartulis ka koloraadomardikad (Leptinotarsa decemlineata) ja kartulite kasvatusest sai villand. Aiamaal siiski mõni vagu on. Tänavu ma maapirni õisi ei märganud. Varred ikka kõrged, üle pea.

Maapirni kõige olulisem aine on inuliin. Seda süsivesikut on mugulates lausa viiendik, mis suhkruhaigetel ei tõsta veresuhkru taset. 


Aga meie soolestik ei suuda tärklise inuliini seedida ja sellest tulenev puhitus võib olla muljetavaldav. Kuid maitse on jumalik, nii et röstime koos teiste juurviljadega vaid mõne korraga. Neid mügerikke puhastada on ka kunsttükk. Toore ja keedetud mugula maitse on imal.


https://kodus.ee/artikkel/maapirn-kaunis-ja-kasulik?fbclid=IwAR3dyb-ILkBmL3xTesZz8P2Ik-ewCu_yQ5kTOE4uxyS1JETNN1Tq60OGkuU

Muide topinambur sisaldab kaaliumi, fosforit, kaltsiumiühendeid, rauda, mangaani, tsinki, räni, B-rühma vitamiine ja C-vitamiini on neis kaks korda rohkem kui kartulites, kokku sisaldab ta 400 väga väärtuslikku ja toitvat ainet.

Seda lehestikku võiks nõgesega koos väetiseks teha torkas pähe.

neljapäev, 31. oktoober 2019

Mälestus

Looduses on kõik läbipõimunud, pole piirjooni. Mets on palju enamat kui me näeme. Tohutud kooslused ja omavahelised suhted. Võime vaid aimata.


Selles hingedeajas.

SHAZEA QURAISHI. Still light


VAIKNE VALGUS 

Sa kujutled oma ema puuna
– millegipärast on nii kergem.
Hõbedane kask, riietub aeglaselt
lahti, justkui oleksid päevad aastad
ja peen vihm mängib tema
juustes nagu jazz. Ta laseb oma
ilusad valged lehed ükshaaval
langeda. Tema oksad
on nüüd peaaegu paljad. Vaata
kui ilus ta on tumeda taeva taustal.

I Am Twenty People: A third anthology from the Poetry School, 2007 Tõlkinud  

esmaspäev, 14. oktoober 2019

Sügisene

Päike toob ikka kõik ilu välja. Kui oktoobri veel plusskraadides hoiab, saab selle 5 lisasoojuskraadiga, mis vahepeal kippus kaduma, õuetöödest rõõmu tunda.

Õunapuudel on lehed langenud. Põltsamaa taliõun hoiab kaua õunu puus kinni, nii on ka varasematel aastatel olnud. Tomateid on veel kasvuhoones. Sügisastrid on värvikad.

Õiekas aster (A. novi-belgii)

Kaunis aster (Aster novae angliae) .

Hiline umbes 40cm kõrgune väiksemaõieline sügisaster, mis kollast südamikku näitab alles mitu nädalat pärast õitsemahakkamist.
Täpilise iminõgese (Lamium maculatum) sort´Beacon Silver´ kasvanud täispäikeses suurele alale.
Igihaljas kaerand Helictotrichon sempervirens pole nii kirju veel olnud.



Kolmelehine piiskenelas Gillenia trifoliata.


Kilpjas kilpleht Peltiphyllum peltatum.



Minu uus põõsas kaunis kolkviitsia, millelt oodata lummavat õiepilve. 

Kolkwitzia amabilis ´Pink Cloud´ 
Weigela lähedane sugulane kuslapuu perekonnast. Põõsas võib ulatuda kuni 4 meetri kõrgusele ja rikkalikult õitseda päikese käes roosade õitega 3 nädalat jaanipäevani. Õitsemine on nii külluslik, et lehti pole nähagi.  Kui põõsas on noor ja väike, asuvad oksad maas, vanemana nagu purskkaev, pikad võrsed tükivad kõrgusse. Sügisel omandavad lehed erkroosa värvuse. Mulla suhtes nõudlik pole. Talvel võib koor lõheneda, mis on tema jaoks tavaline. Noorena külmaõrn kuni 5 aastat. Sügise keskpaigaks eemaldame kõik noored võrsed, mis pole puitunud, sest nad ei ela talve nagunii üle. Ja kevadel pärast kattematerjali eemaldamist vaja teha sanitaarne pügamine, et eemaldada purustatud, külmunud ja paksenenud võrsed. Soodsates tingimustes hakkavad juurevõrsed varrelähedases ringis aktiivselt kasvama, need tuleb eemaldada, vastasel juhul ei ole õitsemine nii rikkalik ja taim nõrgeneb. See võib mõjutada ka talvitumist. Nii et eemalda kõik juurtest kasvanud võrsed. Liigne niiskus ei sobi talle. Ämbritäis puutuhka ja lämmastikurikast väetist anda kevadepoole. Kuival ajal ka kasta. Kui õitsemine lõppenud lõpetada väetamine, eemaldada kuivanud õisikud ja teha kujunduslõikus.




Mitmeõieline kuutõverohi Polygonatum multiflorum

Harilik saialill (Calendula officinalis) on sügisel kaunis. Väga võimsa ravitoimega taim.
Luuderohi Hedera sp
Mesiohakas Echinops sp. 

Virgiinia tonditupik (Physostegia virginiana) ´Variegata´.

Mõni hortensia õis veel



ja roos.





Vihmas ja päikeses.







laupäev, 5. oktoober 2019

Looduse ilu on täiuslik

Looduse ilu on täiuslik. Aedadega on kuidagi teisiti. Sinna on nii palju mittekohalikku sisse toodud. Punavas arooniapõõsas joovad linnud ennast purju ja kõkutavad ja kriiskavad seal. Värvide küllus on viimase peal. Uhke sügisproua lehvitab oma kleite tuule käes. Aga need tuulepoisid on kibedad. Ja pisaraid nagu kukuks, sest kõik kanalid sulguvad järsku. Nagu peakski nii olema, aga siiski ootamatu.

  

 Aronia melanocarpa






Paide taliõun,
 Talvenauding
Antoonovka

Põltsamaa taliõun
https://rohtaias.blogspot.com/search?q=%C3%B5un

kolmapäev, 2. oktoober 2019

Kõrvitsad Śveitsis.

Tistou päevaraamatu kõrvitsalugu tuletas mulle meelde 2018.a. septembris nähtud kõrvitsaid Zürichi lähedal.



Hea kõrvitsatutvustus

https://www.ogorod.ru/ru/ogorod/pumpkin/16096/Luchshie-sorta-tykvy--foto--i-opisanie.htm

 https://www.finegardening.com/article/winter-squash-for-tight-quarters?fbclid=IwAR0GJUIkRHcUJ_Cyc0-ZRb7LTXI4DDO8hIGyL9yGsgFIbtrunUX7uabDtJo

http://www.growingwithplants.com/2018/11/

https://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?taxonid=279566&isprofile=0&






























Tütar viis meid sinna lõunatama. Nii, et olin seal 2 tütrega. Talu, kus pakuti väga suures valikus toite nagu Riia Lidos oli kõik need kõrvitsad kasvatanud ja veel õunad, viinamarjad, võibolla ka lihatooted tulid samast. Kohapeal valmistati  õunamahla suure masinaga tellija valikul.
 Samas läks rada alla järve äärde, kus sai ujuda.




 Lillemuru meie tuttava taimestikuga. Loodus oligi väga meie omaga sarnane. Paljude järvedega seal kandis. Inimesed kõikjal jätsid hea rahuliku tunde.



 Siin oli labürint kääbusõunapuudest erinevates raskusastmetes, muidugi maksu eest.




 Mustikad olid kasvama pandud suurtesse mustadesse anumatesse.
 Eesti ja Śveits on pindalalt pea ühesuurused. Rahvaarv Śveitsis 8,3 milj.el. Eestis 1,24milj.el. Śveitsi pealinn on Bern, aga suurim linn Zürich 1,37milj.elanikuga. Ühe päeva sõitsime ringi jalgratastega Zürichi eeslinnades, kus peeti vabalt lambaid, kanu jm. ja kõik ümbrus oli ülikorras. Väga ilusa loodusega maa. Suurtootmist seal ei olnud märgata. See suur linn oli hajaliasustusega, kesklinnas polnud turistide ega muumaalaste horde, nagu Tallinnas. Jõelaevadega sõitsime. Rongid olid 2-korruselised. Lennujaam üks Euroopa suurimaid. Seal on rahval õigus otsustada paljude asjade üle. Näiteks kui mingile linnaplatsile müügikohti ei taheta kohalike poolt, tuleb ettepanekuks koguda mingi arv hääli ja siis võetakse see üldisele arutelule, millest võtavad osa kõik selle piirkonna elanikud ja nii, kuidas otsustatakse jääb. Järvede kaldad polnud eravalduses. Haridusel ja maaelul on seal prioriteet kõigi Śveitsi tähtsate asjade juures. Noorte koolitus on väga mitmekülgne ja lubab ümberprofileerumist. Elanikud enamuses elavad üüripindadel, eramu või korteri omamine toob  lisamaksud. Autoga tööl käimine toob kopsakad lisatasud. Prügimajanduses eksimine toob ka suured trahvid. Ilus päikseline maa. Alpid ja puha.