Maapirn on omamoodi päevalill. Topinambur, juudikartul, mugulpäevalill, irokeeside ime. Jeruusalemma artišokiõied on sarnased väikestele päevalilledele. Kõrge kollendav väli püüab pilku sügiseti. Uskumatult invasiivne tegelane. Happeline pinnas ei sobi neile. Muidugi ta paljundamisele on kaasa aidanud metssead. Naabrimemm tõi mõned mugulad kunagi. Mingi aja pärast taipasin, et terve kartulimaa on seda taimekest täis. Puhastasin hoolega ja lahti tast saingi. Metsaäärne paistis kollane vahel, aga vaatasin ikka uneleva pilguga teda. Siis hakkasid metsanotsud kartulis käima ja pea kohe pärast kartuli panemist. Lõpuks üllatasid kartulis ka koloraadomardikad (Leptinotarsa decemlineata) ja kartulite kasvatusest sai villand. Aiamaal siiski mõni vagu on. Tänavu ma maapirni õisi ei märganud. Varred ikka kõrged, üle pea.
Maapirni kõige olulisem aine on inuliin. Seda süsivesikut on mugulates lausa viiendik, mis suhkruhaigetel ei tõsta veresuhkru taset.
Aga meie soolestik ei suuda tärklise inuliini seedida ja sellest tulenev puhitus võib olla muljetavaldav. Kuid maitse on jumalik, nii et röstime koos teiste juurviljadega vaid mõne korraga. Neid mügerikke puhastada on ka kunsttükk. Toore ja keedetud mugula maitse on imal.
Muide topinambur sisaldab kaaliumi, fosforit, kaltsiumiühendeid, rauda, mangaani, tsinki, räni, B-rühma vitamiine ja C-vitamiini on neis kaks korda rohkem kui kartulites, kokku sisaldab ta 400 väga väärtuslikku ja toitvat ainet.
Seda lehestikku võiks nõgesega koos väetiseks teha torkas pähe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar