teisipäev, 26. veebruar 2019

Hortensia Hydrangea

Hortensiad on laiad kaarjad põõsad, mis õitsevad suve lõpus pikka aega. Mida rohkem päikest, seda rohkem vett vajavad.
Kõige tugevamat tagasilõikust vajab puishortensia, mis lõigatakse igal aastal tagasi 2-3 pungapaarile, siis õitseb taim veidi hiljem, aga on suuremad õied. Teine võimalus, et taim varem õitsema läheks on alles jätta 10-20 cm oksaosa ja lõigata võrast välja kõik eelmisel aastal õitsenud võrsed. Siis on õied veidi väiksemad, kuid taim läheb varem õitsema. Kolmas võimalus lõigata pealt ära vaid õisikud, seda varem ja väiksemate õitega hakkab puishortensia õitsema.

Kevadist lõikust tehes tuleb olla väga hoolikas, et mitte puutuda haru ülemisse serva ja katkestada pungade teket aedhortensiatel. Vastasel juhul, isegi kui taim talvitub täiuslikult, ei hakka ta suve alguses õitsema, vaid kuu hiljem ja ei ole nii lopsakas ja rikkalik, nagu tahaksime. Parem on noori põõsaid mitte lõigata sügisel, et nad talve paremini taluksid. Aedhortensia põõsas kosunult vajab lõikust, aga selles ajavahemikus, kui lehed on langenud ja pungad veel kevadel ei paista, siiski mitte enne aprilli. Kasvuperioodil on põõsal tugev mahlajooks.
Hortensiakasvatajad soovitavad teda lõigata kolmel korral. Sügisel novembris lõigata pealt õisikud. Siduda põõsas talveks kokku, et lumi teda ei murraks. Kevadel teha puhastuslõikus ja aedhortensiat lõigata 2-3 pungapaarini eelmisest lõikusest. Kui põõsas hakkab õitsema, lõigata ära oksad, mis õisikut moodustama pole hakanud. Hydrangea paniculata ostmisel peab teil olema taime südamest vähemalt neli kuni kuus sirget oksa. Sealt saate seda kolme silma alt ja ühtlaselt kärpida. Seejärel algab iga kärbitud oksa lõpus esimestest silmadest varre ülaosast alates teiselt kuni kolmandalt pungalt. Need on tulevased oksad, mis õitsevad ja võimaldavad teil jätkata hortensia kujundamist. Kui teil on kolm haru alustatud, on kõige parem valida kaks välimist haru ja kustutada sisemine haru.

https://rohtaias.blogspot.com/2019/04/kuidas-oigesti-loigata-hortensiaid.html

Aedhortensiad eelistavad niiskemat, viljakat mulda ja vajavad kaitset tuulte eest. Liivased mullad on liiga toitainevaesed, saviseid muldi tuleks pärast kastmist õhutada. Rikkalikuks õitsemiseks on neid vaja kuival perioodil kasta ja väetada, vajaduse korral ka põõsaid tagasilõikamisega noorendada. Vanemate põõsaste oksi tuleb 2/3 ulatuses tagasi lõigata. Päris vanad oksad eemaldada täielikult. Mida tugevamini lõigata, seda rohkem tuleb ka väetada. Puukujuliseks kujundatud aedhortensial eemaldatakse võrast ristuvad oksad ja kärbitakse ülejäänuid nii, et võra oleks ühtlase kujuga.


https://www.kodus.ee/artikkel/hullutav-hortensia 


Puis- ja aedhortensiad on oma sordile vastavalt enamuses külmakindlad. Külmakahjustuse korral taastuvad põõsad maalähistest uinuvatest pungadest. Kevad ei ole hortensia ümberistutamiseks hea aeg. Nad on sel ajal kui pungad puhkemas eriti tundlikud ja jäävad kauaks põdema. Kui ümberistutus õnnestub varakevadel teha, pole viga. Värskeltistutatud taimi tuleb suvel hoolikalt kasta.
Lopsaka õitsemise tagamiseks anda kevadel ja sügisel peotäis okaspuudele mõeldud väetist. Hortensiad ei taha üldse lämmastikku. Pärast pügamist varakevadel toita nitrofosfaadiga. Õitsemisperioodil ja selle lõpus kaaliumsulfaadi ja superfosfaadi seguga. Põõsa sisse ei maksa väetist raputada. Väetis pannakse ümber põõsa, välisringile küllaldaselt. Happelised jäägid lähevad kindlasti hortensiate alla. Soovitatud on juuni alguses kasta aedhortensia põõsaalune 2spl.sidrunhappega 10ltr vee kohta ja valada põõsas üle 10ltr õrnlilla kaaliumpermanganaadi lahusega. 
Väetamine peaks lõppema juuli lõpus, nii et noored võrsed jõuaksid puituda. Roostes metall mullas annab õitele sinist värvust .
Augusti lõpp, septembri algus moodustuvad järgmise aasta õiepunga alged. Kui hortensia saab sügisel piisavalt vett, aeglustub kasv, mis aitab õiepungade moodustumisele kaasa, samuti muudab hortensia varase külmumise suhtes vähem vastuvõtlikuks. Kui esimesed kõvemad külmad juba, võiks põõsa multsida, aga kevadel tuleb multś eemaldada.
Enamik hortensia liike on pärit Aasiast. Hortensia etümoloogiline tähendus tuleneb kreeka sõnadest vesi, hüdros ja purk, angos . See anti taimele selle kuju tõttu, mis sarnaneb iidsele veekannule. Hortensiad vajavadki pidevat niiskust, et püsida terved ja õitsevad. Kasta nii, et lehed ei märguks. 3 tundi päevas täispäikest on soovitav. Jälgida, et hortensia ei peaks võitlema toitainete pärast mõne kõrvaloleva taime või umbrohuga.
 Kevadine vedelväetis on kergesti omastatav.


Puishortensia "Annabelle"


Üsna harali okstega põõsas, mis jääb kasvult väiksemaks kui tuntud sort "Grandiflora". Ometi on "Annabelle" õisikud läbimõõdult suuremad (kuni 30 cm). Kerajad, valged õisikud puhkevad suve teisel poolel. ´Annabelle´hoiab oma lehti kogu sügise rohelisena.
Armastab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Muld peaks olema viljakas ja pigem niiskem kui tuhkkuiv. Liigvett puishortensia ei talu. 
Suurim probleem "Annabelle" kasvatamisel on okste lamandumine õite raskuse all.


Puishortensia ´Grandiflora´ Hydrangea arborescens
Avastati alles 1900.a. Ohios. Meil küllalt külmakindel. Alustab õitsemist juba juuni lõpus, juuli alguses. Väga dekoratiivne rohke ja pikaajalise õitsemise tõttu. Soomes külmub ega õitse. Kõik õied steriilsed, valged. Vajab kerget happelist, viljakat ja parasniisket mulda. Armastab päikest, kuid kasvab edukalt ka kerges varjus. Kuival ajal vajab kindlasti kastmist. Teda võib kasvatada nagu püsilille. See tähendab, et sügisel lõika tal võrsed praktiliselt maani maha. Selline resoluutne pügamine sunnib põõsast rohkemale õitsemisele ning õisikud on suuremad.
Kuni 1,5 m kõrge laiuv põõsas. Lehed ümarmunajad kuni elliptilised, 6 – 20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, ümardunud või südaja alusega, saagja servaga, pealt paljad, alt nõrgalt karvased, sinakad. Leheroots 2 -8 cm pikk. Õied valged (rohekad), läbimõõt 1,5 – 2,0 cm, kumerates, 10 – 20-cm läbimõõduga õisikutes. Kuna õisikud on suured ja rasked, siis kaarduvad oksad sageli maha ja vajavad õitsemise ajal toestamist.



Siiski olen selle põõsa nimetuna saanud ja arvan, et tegemist on sordiga ´Sterilis´ , millel rohekasvalged õisikud. Ta alustab varakult ja suured õiepallid püsivad oktoobrini.


Sügisel hoiab kauem lehti põõsal.



Üks huvitav sort on ´ Hayest Starburst´, mida tahaks saada.

Aedhortensiate ajalugu algab kui Phillip Franz von Siebold asus Jaapanisse 1823.a. Jaapani residendist arsti ja teadlasena, kes vististi oli Enjilbert Kaempferi ja Carl Peter Thunbergi järeltulija saatis Euroopasse Hydrangea paniculata (metsikut tüüpi) ja Hydrangea paniculata 'Grandiflora' (teise nimega PEE GEE hydrangea)
´Grandiflora´nimega on puishortensia ja ka aedhortensia.


Aedhortensia"Dharuma" Hydrangea paniculata

Väike madala kasvuga kompaktne ümar põõsas, mis on väikseim hortensiatest. Ta on kõige varem suve alguses õitsev hortensia, soojal kevadel juba jaanipäeval avanevad esimesed õisikud. Õied kergelt taldrikja kujuga. Õisik ratasjas, teistsugune kui enamusel aedhortensia sortidel. Punastel vartel on väikesed, pits-valged õied, mis suve lõpuks muutuvad sügavalt roosaks. Tänu oma aeglasele kasvule on kultivaril tarvis õisikud eemaldada vaid kergete kärbetega kevadel, ta õitseb eelmise aasta kasvudel. Lõigata tagasihoidlikult, võrsed lühikesed. Vastupidavus Z3. 2019.aasta kevad oli hiliste öökülmadega ja õiealged said kahjustatud, ei õitsenud.
Koduaias aastast 2018.





Aedhortensia 'Diamond Rouge' Hydrangea paniculata


Erakordne sort, esiteks tegemist on ühtede pikemalt püsivate ning teisalt punasemate õisikutega. Algselt avanevad õisikud on valged, seejärel värvuvad need roosaks ning kusagil augustis muutuvad särav purpur/punaseks. Sort väärib oma nime, tuues rohkelt sära igasse aeda, kus aga õitseda saab.

Mõõdud K 1,5 m / L 1,2 m. Sorti iseloomustab pikk õitseaeg (alustab juuli algusest) ja erakordselt ilusad õisikud. Kasvamiseks päike, poolvari, parasniiske, viljakas muld. Talvekindlus väga hea. Püstiste tihedate okstega põõsas. Lehestik tumeroheline. Õied puhkedes kreemikasvalged, muutudes kiiresti tumeroosakas kuni erkpunaseks.
Tegemist on prantsuse aretaja Jean Renault loominguga. Tema aretatud on ka Vanilla Fraise® ehk Vanilla Strawberry ™.

Huvitav Prantsuse sort, mis esimest korda toodi välja Pepinieres Renault'i kasvandusest 2011. aastal. Sordinime nimi on "Red Diamond". Kroon on kõige sagedamini ümmargune. Seda sorti peetakse kõige tuntumate sortide kõige rikkamaks punaseks. 2011. aastal Hollandis näitusel "Plantarium" sai ta hõbemedali.
Lehed elliptilised või ovaalsed, suvel küllastunud roheline või tumeroheline, sügisel omandavad nad oranžid, punased ja lilla toonid. Noored lehed on tavaliselt kergelt karvased. Õisikud koosnevad väikestest viljakasvatustest ja suurematest steriilsetest õitest (paljud steriilsed lilled). Õisiku pikkus on kuni 30 cm ja mõnikord ka rohkem. Alguses on õied valged, siis muutuvad nad umbes kaheks nädalaks roosaks, siis omandavad nad kollakaspunase punase või harvemini kirsipunase värvi ja lõpuks muutuvad lillakas-punaseks.
Vastupidavus Z5. Istik ei talu külma, mistõttu kaks esimest aastat pärast istutamist alaliseks on soovitatav talvel katta. Täiskasvanud taim on külmakindlam (see talub talvekindlusega 4 tsooni korrelatsiooniga külmi) ja ta ei vaja talvel katet. Väga kõrge vastupanu erinevatele haigustele ja kahjuritele.



Aedhortensia 'Early Sensation' Hydrangea paniculata

Tema varajasusel dekoratiivne mõju. Suured koonilise vormiga õisikud on avanedes valged, ajapikku muutub nende värv aga eredalt punakasroosaks. Kuna varajasele ja väga pikale õitseajale õisikud on erineva õitsemisajaga, siis tekib põõsal põnev kombinatsioon mitmevärvilistest õisikutest. 

Piisavalt kompaktse vormiga, et kasvada suuremas peenras, samas piisavalt jõulise kasvuga, et luua õitsvat hekki. Lisaks toredatele õisikutele ka põnevad punased võrsed. Noored oksad on tumedad. Aedhortensia mõõdud K 1,5 m kuni 2.5 m / L 1,5 m. Õitseb juuni kuni oktoober.
Tingimused päike, poolvari; viljakas, niiske, happeline kuni aluseline muld. Õie pikkus 27cm, laius 18cm. Õied koondunud õisikutesse, mis moodustuvad juba juuni teisest poolest. Avanedes õiekobarad valkjasroosades toonides, hiljem päris ruttu tumeroosad.
Püstine põõsas. Suured rohelised kuni tumerohelised vastakad, munajad lehed pikkusega 13cm, laiusega 7cm.  Talvekindlus väga hea.  Vastupidavus Z4. Sordi on aretanud ja talle nime andnud Hollandi aednik Rein Bulk seenior 1991.a.

1.aasta






Aedhortensia `Great Star´ Hydrangea paniculata

Sort, mis avastati printsess Sturdza aiast Vasterivalist, Prantsusmaal. Rikkalik õitseja, suured, lainjad, tähekujulised kreemvalged õied, õie suurus võib olla kuni 10 cm.

Vähest hooldust nõudev põõsas peenra tagaossa, mis rõõmustab pikalt oma kauni õitsemisega ja paneb ümbruse särama. Lõika varakevadel 2/3 tagasi, lõika ka nõrgad võrsed välja, sellega soodustad suuremate õisikute teket.
Sort sün. ´Le Vasterival´ on aretatud 2003 a. Prantsusmaal Normandias. Kõrgus 1,8 m. Tiheda võraga keskmisekasvuline põõsas.
Suured, tähte meenutavad kreemikasvalged õied asetsevad suurtes üle 20 cm pikkustes õisikutes. Avanedes on õied valged, hiljem roosakad. Õitseb erakordselt rikkalikult august- september. Äraõitsenud õisikud lõigata ära hiljemalt kevadel. Lehed tumerohelised.
Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. Eelistab kohevamat ja viljakamat mulda. Vastupidav, vähe hoolt vajav, sobib ka turbapeenrasse. Sobib nii talu- kui linnaaeda üksikult või rühmiti. Hilissuvise õitsejana väärib kindlasti rohkem kasutamist haljastuses. Väga vahva tulemuse saab, kui grupeerida erinevat liiki ja sorti hortensiaid.



Aedhortensia `Limelight` Hydrangea paniculata on mu lemmik. Tugevate okstega hõre põõsas kasvab kõrgusesse 1,5 – 2 meetrit, laiusesse 2 – 2,5 meetrit. Õitseb suhteliselt hilja. Lehestik on roheline, lehed pikliku kujuga 13cm pikad ja 8cm laiad. Põõsal suured püramiidsed valged kuni kreemikasvalged rohekad õisikud väga püsiva õievärviga, mil päris sügisel kerge roosakas efekt. Kooniline õisik tihedalt täidetud õitega ja neid õisikuid ikka palju. Õitseb augustist oktoobrini, ei vaju õieraskuse all longu. Stabiilne, atraktiivne, rikkaliku õitsemisega silmajääv põõsas. Põõsa ilu on täiuslikum, kui õisikud pärast õitsemist kohe sügisel või järgmise aasta kevadel ära lõigatakse. Ilmne, et kõrge aiaväärtusega Limelight ("Zwijnenburg") on midagi erilist . Aretaja Pieter Zwijnenburg Hollandis
t .


Aedhortensia 'Magical Candle'
Hydrangea paniculata 'Magical Candle'l püramiidse kujuga õisikud on esmalt rohekasvalged. Atraktiivne ja rikkalik õitsemine alates juuli lõpust. Kooniline peaaegu sfääriline õisik on suur (kuni 30 cm pikkune), tihe, väga paljude õitega. Õitsemise alguses õisik on valge rohekas või kreemjasroheline, erilist sügisvärvi pole, muutub ehk veidi roosakaks.Tegemist on Hollandi taimelava BOOT & CO aretusega. Püstise kasvuga, ühtaegu nii kõrguva kui laiuva põõsa tähelepanutõmbajaks ongi tema värvimuutvad ning samas ka tugevalt aromaatsed õisikud.

Kroon on tugevasti hargnenud ja tihe. Täiskasvanud taime kõrgus tavaliselt 1,5 m, harva veidi kõrgem läbimõõt on umbes 1,2 m. Lehed munajad või piklik-munajad, rohelised või tumerohelised pikkusega 12cm ja laiusega 7cm.

Talvekindluse tsoon Z5 (Uuralites on taim soovitav külmadel talvedel katta). Kasvab hästi nii päikesepaistelistel kohtadel kui ka osalises varjus. Eelistab kuivendatud, mõõdukalt niisket, viljakat pinnast. Ei meeldi lubjarikas muld.

 



Pärast esimest öökülma näeb ilus välja. Teised kõik kaotasid oma näo. Asukoht tal täitsa tavaline. 17.okt.2020.a.


Aedhortensia ´Pinky Winky´ Hydrangea paniculata
Püstiste okstega kuni 1,5 meetrine põõsas. Noored võrsed roosakad. Õied kitsas koonusekujulises õisikus, puhkedes valged, hiljem roosakasvalged, õisikud 35cm pikad ja 20cm laiad. Õisikud näevad üsna kontrastsed välja, alt roosad, ülalt valged. Õisikus tihe viljakate õite paigutus, algul rohekas, hiljem kreemjas, siis altpoolt alates tugev erkroosa. Väga rikkalik ja stabiilne õitsemine. Efektne kaugvaates ja lähedalt. Õitseb sama aasta võrsetel. Suured tumerohelised lehed 14cm pikad ja 8cm laiad. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakamaid muldi täispäikeses kuni poolvarjus.

Aedhortensia `Polar Bear´Hydrangea paniculata

Kõrgus ja laius 1,5 m. Algul on õisik laimiroheline, kuid siis muutub kiiresti puhasvalgeks. Suve lõpupoole hakkab õisik värvuma roosaks. Koonusekujulise õisiku pikkus on 30-40 cm. Õitseb sama aasta võrsel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistaks viljakamaid muldi täispäikeses kuni poolvarjus.
Uus väärtuslik hõõgküpsusastme hortensia (Polar Beari sort on saadud kahe sordi Limelight ja Grandiflora ületamise tulemusena). Õisikuvarred jäigad, tugevad (ärge painutage alla õisiku varsi). Ta ei kannata väga hästi vihma.
Täiskasvanud taime kõrgus kõige sagedamini 1,5 - 1,7 m, harva kuni 2 m, läbimõõt 1,4 - 1,8 m.
Lehed munajad või elliptilised, küllastunud roheline või tumeroheline toon.
Õitsemise alguses õisikud rohekas-valged või valkjas-rohelised, siis nad muutuvad puhas valgeks, kuid lähemale õitsemise lõppu omandada kerge roosa tooni. Õisik on paks, tihe. Õisikute maksimaalne pikkus kuni 40 cm.
Vastupidavus tsoon Z3 (väga külmakindel taim Hydrangea paniculata Jääkaru - kõige külmakindlaim kõigist hortensiatest. Eelistab kuivendatud, mõõdukalt niisket, viljakat liivast mulda happelise pH-reaktsiooniga.


Aedhortensia 'Wims Red'
Hydrangea paniculata 'Wims Red' on suhteliselt varajane ja kõige pikem õitsemisaeg annab talle dekoratiivse efekti. On ka aromaatne. Kasvab 2-3 m kõrguseks 2 m laiuseks. Kasvult püstiste okste ja kujuga, jõuliste võrsetega. Suured rohelised lehed 15cm pikad ja 9cm laiad. Sügisene lehestik eriline oranzikas. Õitseb juulist külmadeni. Lai kooniline püramiidne õisik on juulis avanedes valge. Õie pikkus 25cm ja laius 20cm. Suve jooksul muutuvad õisikud roosaks ja sügisel on neil burgundiapunane intensiivne toon.
Muld olgu viljakas parasniiske. Rikkalikumaks õitsemiseks ja suuremate õite saamiseks lõika varakevadel üheaastaseid võrseid 2.-3. pungani tugevalt tagasi, nõrgad noored võrsed 1. pungani tagasi. Talve- ja haiguskindel.




Need viimased 2 taime on toodud Tõnu talust juuli lõpupoole 2019.  Väga kiidan tema istikuid.
Hydrangea paniculata 'Bobo' `
Hortensia ‘Bobo’ on  hortensiate seas kääbus, 60–70 cm kõrgune miniatuurne ja moodustab kompaktse sfäärilise kujuga põõsa. Ta õitseb varakult, juba juuli alguses saab sellest tõeline kimp keskmise suurusega õisikuid tihedalt koos tugevatel vartel. Hilissuve õied on kergelt roosad, kuid püsivad atraktiivsena kuni hilissügiseni. Sorti 'Bobo' iseloomustab aeglane kasv.  ´Bobo`on pärit  Flandria põllumajanduse teadusinstituudi dr Johan Van Huylenbroeck`ilt , samalt aretajalt, kes arendas välja ´Pinky Winky´ hortensia ja `Mega Mindy`.





Hydrangea paniculata 'Phantom'Hortensia 'Phantom' on ainulaadne põõsas, millel on lumivalged hiiglaslikud koonusjad õisikud. Ta kasvab 2 -3 meetri kõrguseks. Üksiku õisiku läbimõõt võib olla kuni 30 cm. Suve algul on õisikud lumivalged ja muutuvad kergelt õrnroosaks. Lehed 16cm pikad ja 10cm laiad.  Hortensia 'Phantom' säilitab kompaktse ja korrapärase kuju ja kasvab võimsaks iluduseks. Ta võrsed on paksud ja piisavalt tugevad, et nad ei paindu massiivsete õisikute raskuse all. Ühtlane õitseng ja väga hea üldmulje. Rikkalikuks õitsemiseks on soovitatav seda tugevalt lõigata kevadel või sügisel, kui põõsas on lehtedeta. Parim on lõigata kõik võrsed umbes 10 cm kõrgemale eelmise aasta lõikusest.
28.08 Schizophraqma betulifolia on roniv hortensia Tartu botaanikaaias.  Ronivad hortensiad muutuvad aja jooksul suureks ja raskeks, peab vaatama, mis teda kanda jõuab. Minu taim on 3.kevadet maa peal titevoodis. Nad taluvad varju, kuid meie kliimas õitsevad ikkagi päikeses. Ronivad hortensiad on rannikualade taimed, soolane merevesi ei tee neile kurja. Toitainerikas pinnas, mis 8cm multsikihiga kaetud on hea. Savine muld on talle raske. Kevadel enne lehtimist anda fosforirikast väetist ja teist korda väetada peale õitsemist. Ka tema veevajadus on suur. Nad ei mähku ise tugede ümber, vaid neid tuleb kinnitada nööriga, mitte kasutada traati, hiljem ajavad nad juured seina vm krobelisse pinnasesse ja saavad ise toestust. Neid võib kasvatada ka pinnakatjana. Tohutu uhkeid mööda männitüve kõrguvaid ronivaid hortensiaid näeb Kloostrimetsa puukoolis, kus imelised valged plaadikujulised õisikud on nagu lillemeri kõrguses.

Suurelehise hortensia
Hydrangea macrophylla värvikate õitega sordid on reeglina külmaõrnad. Taimed tuleks sügisel üles võtta ja panna keldrisse hoiule. Selle taime pikk, rikkalik ja silmarõõmustav õitsemine väärib vaeva. Suurelehisel hortensial lõigata välja ainult eelmisel aastal õitsenud võrsed. Teda harvendatakse ja kärbitakse ainult vajaduse korral suve esimesel poolel (kuni juuni lõpuni).

Hortensia macrophylla 'Rotkehlchen' ilmselt.




Üks asi veel. Hortensiatel on toimeaine tsüanogeenne glükosiid, mida nimetatakse hüdrangaineks, mis muudab need mürgiseks ja võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, eriti lastel. 


 'Pink Diamond', 'Unique', The Swan, 'Burgundia Lace', 'White Moth' ja  'Little Lamb' on aretatud  Jelena DeBelderi poolt.



Hortensia avastati Mauritiuselt 18. sajandi lõpus Louis-Antoine de Bougainville'i juhitud Prantsusmaa ekspeditsiooni poolt.
10. aprillil 1783 sündis Hortense de Beauharnais, kelle nime järgi pandi hortensiale nimi. Hortense oli Napoleóni naise keisrinna Josefina esimese abielu tütar. Hortense oli Hollandi kuninganna.

https://www.youtube.com/watch?v=EA2Wz5yLBng

https://www.arborealis.nl/catalog/hortensia/index.3.html

https://www.facebook.com/szkolkaprzytok/photos/pcb.2393604554213847/2393611324213170/?type=3&theater

Üks kataloog, mõnigi macrophylla miinuskraadides -25 vastupidavad.  https://www.hortensias.fr/vente-achat/hortensias/kluis-superba.html

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar