Metskuukress Lunaria rediviva

Meie metsaalune taim, Rapla lähedalt.
Teda võib leida kasvamas peamiselt põhjarannikul niiskepoolsetes ja toitaineterikka mullaga salumetsades ja metsaservadel. Taime õitseajal leviv magus lõhn meelitab ligi liblikaid ja mesilasi. Mets-kuukressil on hambulise servaga suured südamekujulised lehed. Vili on lame, õhuke ja teravate otstega kuni 6 cm pikkune kõder. Mets-kuukress on Eestis harvaesinev ning kuulub III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka

Hilissügise aimutu öö
üle tühja ja lumetu ranna.
Aasta lohutuim tund - aga vaata,
on sellelgi ööl oma lill.
Pilverebendeist plinkivas kumas valkab
kuukresside võbelevaid kõtru.
Vastu läikivat tuult,
vastu marutsevat merd, mõrtsukmusta,
tõukab maa oma kummis kivise rinna,
täis helkivaid hõbelitreid.
Kersti Merilaas

Mets-kuukress kasvab 60-150 cm kõrguseks, taime vars on püstine, ülaosas harunev ja pisut karvane. Varrelehed on metskuukressil suured, õhukesed, südajad ja hambulise servaga. Õitseb kevadel. Õied on kahvatuvioletsed, nelja kroonlehega, hõredas õisikus. Kuukressi on kuulsaks teinud tema viljad, õitest arenevad kõdrakesed. Need on tõeliselt suured, elliptilised, lamedad ja rippuvad. Mets-kuukressi neerjad seemned paiknevad kõdarapoolmete vahel viljapesades. Viljad valmivad augustis, jäävad sageli ka talveks taimede külge. Kui kõdrakesed avanevad, langevad pruunikad poolmed maha ning järele jäävad suured ellipilised läikivad kestad, mida luuletaja eelnevas kirjeldab. Rahvapäraste nimetuste viited sirelitele on tekkinud taime sirelit meenutavate õite ja lõhna alusel. Öeldakse, et Ida-Virumaal, Saka-Ontika-Toila kandi metsal on kuukressi lõhn. Tänu sellele, et paeastangu all on metsa väga tülikas raiuda, on sealsed metsasiilud rikkumatutena püsinud. Muld on lubjarikas ning paenõlvadelt alla immitsevad allikad loovad taimede kasvuks vägagi omapärased ja vaheldusrikkad tingimused - just seesugustes nii-nimetatud pangaalustes metsades mets-kuukress kasvab. Seal kohtab teda lausa massiliselt, aga teistes metsades väga harva. Suve hakul, kuukressi õitsemise ajal on sealsetel metsadel tõepoolsest kuukressi lõhn - see on meeldiv ja tagasihoidlik, kuid samas eriline, kordumatu ning äravahetamatu. Kuukressi kasvukohad on sedavõrd erinäolised, et need moodustavad Eesti taimkatte klassifikatsioonis omaette rühma - pangaalused metsad kuuluvad kuukressi kasvukohatüüpi, mille taimekooslusi iseloomustab teiste hulgas nimelt mets-kuukressi levik. Mets-kuukressile sobivate metsade kaitseks on loodud näiteks Aseri maastikukaitseala ja Udria maastikukaitseala. Inimesed on selle kauni taime seemneid korjanud ja ennekõike Ida-Virumaal võib näha mets-kuukressi koos aed-kuukressiga koduaedades kasvamas. Mais moodustab ta varakult uhke puhma.

Dollarilillena tuntud kaheaastase kuukressi või aedkuukressi Lunaria annua seemneid kasutatakse vürtsika sinepilaadse kastme valmistamiseks , lehti ja juurikaid võib keeta keedetult või salatina . Selle kuukressi õied on roosakaslillad või valged.

Taim sisaldab nervoonhapet , mis on looduslikult olemas ka rinnapiimas ja mida seetõttu kasutatakse viimase integreerimiseks enneaegsetel sündidel või muudel erijuhtudel; see aitab ka aju tervena hoida ning on seetõttu uurimisel selliste neuroloogiliste haiguste nagu Alzheimeri tõbi , sclerosis multiplex ja adrenoleukodüstroofia raviks . Aastane Lunaria on ka diureetiline ja antiscorbutic, kuna see sisaldab glükosiidid väävli ja selle maapealsete osadest saab tinktuuri, kasutatakse ravimtaimena.

Juudas reetis Jeesuse hõbeda eest. Kui Juudas end üles riputas, langesid hõbemündid maale ja sellest kasvas Juuda medal - see ongi see lill.