Nii põnev on oodata õisi. Kevadeti on kõige vahvamad need ´punnid´, mis õieks saavad. Alati ma imetlen Roosilõhnalist kuldjuurt Rhodiola rosea. Ta hakkab igapäevaselt muutuma. Looduslikult pärit Kaug-Idast jõgede kallastelt, kasvades ka 1500 m kõrgusel, tavaliselt mööda mägijõgede ja ojade kaldaid, selge jäävee lähedal asuvate kivide vahel ja ta paks lihakas risoom on kaetud kuldse nahaga, mis lõikamisel on kergelt roosaka värvusega. Kuldjuurele sobib õhurikas, kergelt kruusasegune, vähese toitainesisaldusega muld ning päikesepaisteline koht, liigvett ei talu. Kõrgusega kuni 40 cm. Risoomilise lihava juurega. Lehed lühikesed kolmnurksed, ülemised järkjärgult suuremad, teravaotsalised. Õisikukännas tihe. Mais, juunis isastaimel on kollased õied, emastaimel õied kroonlehtedeta, tipud punetavad. Siin just isastaim kollaste õitega.
Siberi elanikud on seda taime kasutanud talvekülma vastu ja neid teadmisi pea salajas hoitud. Vähi, tuberkuloosi, stressi, mälu jm immuunsuse tõstmiseks tarvitanud. Sisaldab muu hulgas eeterlikke õlisid, makro- ja mikroelemente, millest suur osa on mangaanil. Juure lõhn väga omapärane ja meeldiv, seda ei saa millegagi segi ajada.
https://www.calmia.ee/Artiklid/kuldjuur.htm
Kevadised kaunitarid siin.
Jah, kuldjuur on ka minu üks lemmikutest. Sümpaatne mättaline.
VastaKustuta