Olen püüdnud lillede ja juurikate edasi-tagasi vedamise kevadel ja sügisel võimalikult väheseks teha, aga tänavu vean keldrisse ka argentiina raudürdi Verbena bonariensis, kuigi sellega veel vähe ootan. Lugesin, et päris hilja tuleks ta maast kaevata ja väikse mullapalliga koos säilitada, pealsed 10cm peale tagasi lõigata. Ettekasvatamistingimused on mul nadivõitu ja seeme, mille taim pillab avamaale ja seal kasvama hakkab jääb väikseks. Tuleb proovida keldri varianti.
Kõige esimesena viisin keldrisse suurelehise hortensia Hydrangea macrophylla, et külm teda ära ei võtaks.
Daaliate ja jorjenite juurikad võivad umbes nädal peale lehestiku mustaks minemist veel maas olla. Need olen suurest mullast puhtaks raputanud ja nad säilivad meie suhteliselt kuivas keldris normaalselt. Üritan neile nimed ka juurde seada, et teada mis on mis. Keldris on nad kõrgemal alusel nii, et õhk ligi pääseks. Tean, et daalia juurikaid pestakse ja lõigatakse juuspeenikesed osad välja - aga ma pole nii mänginud. Kevadel olen juurikaid lahti harutanud, pärast seda kui -olen nad kasvuhoonesse toonud ja nad juba pungi näitavad-mugulad asetataks ainult tasapinnaliselt maa alla – nende kohale on vaja vaid ca 3-5 cm paksust mullakihti.
Varajaseks kasvatamiseks täita tühjad potid värske potimullaga. Mugul tuleks sisse panna nii, et eelmise aasta varrekasvuga ülemine osa oleks jälle ülespoole suunatud. Valesti asetatud mugulatel tekivad kasvuhäired ja väärarengud.
Kalla kaevasin välja ja istutasin liivase põhjaga potti väikse mullapalliga ja viisin keldrisse. Risoomidest kasvav kallaliilia (Zantedeschia) eelistab täispäikest (hommikupäikest) kerge mullaga ja välja võiks viia pärast öökülmade möödumist. Istutussügavus 10cm ja nende omavaheline kaugus 50cm. Heaks kasvuks vajavad palju vett (head drenaaźi) ja ka väetamist. Pärast õitsemist jäävad puhkeperioodi sel ajal kuivust.
Toalilled tõin ka kasvuhoonest tuppa, keldrisse viisin Crinum latifolium potid.Veel vaja viia tohutuks kasvanud inglitrompet alla keldrisse. Enne kärbin teda päris tõsiselt.
Peenralt võtan veel üles valkja hiidhüatsindi Galtonia candicans, kaeralille ja gladioolid. Alguses viin nad kasvuhoonesse tahenema sellest vihma saanud mullast ja siis lõikan pealsed 10cm peale. Sibulad säilitan paberkottides. Tahavad jahedapoolset ja kuiva kohta.
Maha istutada tuleb veidi tulpe ja hüatsinte. Vanaaegsed suured punased tulbid ja hilisemad kollased on head, neid ei tule üles kaevata. Aga kaasaegseid ilusaid ei tohi maha unustada, kaovad ära. Hüatsindi õis on ka siis, kui sibulad vahepeal üles võetud palju uhkemad. Hüatsindid on mulle eriliselt armsad lilled.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar