Siberi klaitoonia ehk siberi allikrohi (Claytonia sibirica) on Eesti võõrliikide nimistus olnud alates 2016. aastast. Esmaleid pärineb Hiiumaalt, kuhu ta ilmselt sattus Rootsist toodud taimedega: siberi klaitooniat on varem leitud Rootsist. Liigi looduslik levila jääb Põhja-Ameerika läänepoolsesse ossa, Aleuudi saarestikku ja Alaska rannikupiirile.
Kasvab hästi varjulises niiskes kohas pinnakatjana. Hea turbaaia pinnakattetaim. Peale õitsemist pikale veninud õievarred ära murda, siis õitseb varsti uuesti ja on kompaktne. Kõrgus 40 cm
Palju õitsev üsna viljakas õisik. Varrelehti pole palju. Varred roosakad rabedad väljuvad sibulakujulisest juurepõhjast. Lehed lusikakujulised kõrgendatud varte otsas. Lehed ise laiad lihavad vastastikku pikkadel vartel. Avanemata õienupukesed ripuvad allapoole. Õieke on väga väike, väikse näpuotsa mõõtu. Õiel on vaid 2 ümardatud servaga tupplehte.
Roosasid kroonlehti 5, millel näha lillad joonekesed. Iga kroonlehe välisservas keskel sälk.
Tolmukad valged asetsevad vastu kroonlehti. Õietolm roosa.
Õie keskpunkti lähedal kollased vaevumärgatavad laigud.
Sain siberi klaitoonia kohast, kus selle taimega oli kaetud nõlv aia lähedal ja nii oli ta pererahvale iluks ja lõbuks.
Roosasid kroonlehti 5, millel näha lillad joonekesed. Iga kroonlehe välisservas keskel sälk.
Tolmukad valged asetsevad vastu kroonlehti. Õietolm roosa.
Õie keskpunkti lähedal kollased vaevumärgatavad laigud.
Sain siberi klaitoonia kohast, kus selle taimega oli kaetud nõlv aia lähedal ja nii oli ta pererahvale iluks ja lõbuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar