Cyclamen

 Mõned aastad tagasi Võhma juurikal käies nägin, kuis tunti huvi nn. õuealpikanni vastu. Siis nägin aedades midagi imeimelist ja nad näevad õitsedes tõesti täiesti vapustavad välja. Jällegi üks ahvatlus. Mõelda vaid milline ilu on nende kenade lehtedega kaetud maaala. Nüüd varakevadel esimene õitseng ka minu aias tänu Mildale.

Cyclamen coum Christmas Tree Group.

Madal 5cm kõrgune  taim. Roosad õied 5 kroonlehega on painutatud väljapoole ja ühendatud põhjaga. Õite nina on suunatud allapoole. Kroonlehtede põhjas on tumelilla laik. Hõbedased lehed tumerohelise kuuse kujuga keskel, täiesti atraktiivne välimus.

Cyclamen cilicium on pärit Türgist, mis eelistab rohkem päikest ja paremat drenaaži kui teised liigid. Ümmargused lehed on tavaliselt rohelised ja hõbedased. Meelõhnaliste õite värvus varieerub sügavroosast valgeni.  Cyclamen cilicium õitseb vahetult enne Cyclamen coumi, on sügissort. (Vastupidavustsoon 5-8) Kuigi taimed on väikesed, võivad nad suurel alal neerukujuliste mustriliste lehtedega puude all välja näha tõeliselt vapustavad. Pärast väljakujunemist levivad nad isekülvi teel. Sipelgatel selles oma osa. Lehed surevad suveks mugulsibulatesse tagasi. Mustrilised lehed ilmuvad koos õitega septembris.

Aiataimena hakkasid Cyclamen´id levima alles pärast teist maailmasõda, aga neid on aias kasvavatena nimetatud juba 1650.a. Cyclameni liigid on levinud peamiselt Vahemere metsaga kaetud mägipiirkonnas. Ja neid palju erinevaid kasvabki soojas kliimas. Neid üle 20 liigi, peale selle veel hübriidid. Praegu kuuluvad nad ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni CITES taimede loetellu, mille import ja eksport on piiratud.

Cyclameni sibulad on mürgised ka inimestele - toorelt süües põhjustavad ägedat kõhulahtisust ja ka surma. Aga õie kroonlehti kasutatakse üle maailma tee valmistamiseks. Sibulate suurus võib ulatuda praetaldriku suuruseni ja nad võivad ühes kohas kasvada 100 aastat. Mugul kasvab vahetult mullapinna all või ka maa pinnal. Kevadel õitsevaid sorte on mõistlik istutada veidi sügavamale.

Tsüklamenid on tundlikud suvise liigniiskuse suhtes, sest puhkeolekus ei tarbi nad palju vett. Nad ei talu tuuliseid kohti, sobiv on puude, põõsaste ja suurte kivide kaitsev vari.

Meie kliimas hakkavad kevadel õitsema

1)C. coum´il on 2–8 cm pikkused lehed neerukujulised või ümmargused, tumerohelised, mõnikord heledama selja- ja punase alaosa mustriga. Õied on roosad ja tillukesed, umbes 1—2,5 cm läbimõõduga.  Ta kasvab 5–10 cm kõrguseks ja teda eristab kroonlehe põhjas olev tumelilla laik, milles on 2 valget kuni roosat "silmataolist" täppi.

2)Cyclamen coum ssp. caucasicum.on parim sort Eestis kasvatamiseks ( Musta mere idarannikust Põhja-Iraanist leitud alamliik), mis erineb liigist selle poolest, et lehed on sageli kergelt hambulised, kammjad. Õied on vähem ümarad ja pikemad. Selle pisikeste piklike kroonlehtede juures on 2 roosat silmataolist täppi ning munajad või südamekujulised lehed on samuti piklikud ja nagu rebitud. Neile meeldib natuke rohkem valgus, kui tavalisele C. coum´ile. Lehed ilmuvad sügisest kevadeni. Suurepärane istutamiseks puude ja põõsaste alla hästi kuivendatud pinnasesse.

Cyclamen hederifolium on märkimisväärselt talve- ja ilmastikukindel, isegi kõige külmemates piirkondades.

Paljuid erinevaid taimi iseloomustatakse https://www.plantdelights.com/blogs/articles/cyclamen