Tuli ja õite tulemine

 Maituli, puhastustuli täna. Kui palju võib elus kõike koguneda ja tarvitad sellest piskut. Tules on hea energia ja soojus.

Justkui uudishimust sinna juunisse vaadates ühe ööga venisid kõik aiataimed lausa poole pikemaks. Ööpimeduses helklevad taimed on lausa müstilised. Õisenelas oma valges rüüs ja kevadfloksid praegu eriti. Öises valguses leian ka millises kõrguses ja kohas on mõne taime õige koht. Et olin sireli istikud toonud, said nad ka mulda, hoopis mitte sinna, kuhu olin mõelnud, aga see variant jäigi parem. 

Toredad noogutajad.

Dicentra formosa 'Aurora' kaunis murtud süda.

Ka see on kaunis murtud süda.

Üldse tuleb tänada imet, mis õitseb.

Koldnõges 'Florentinum'

Lamium galeobdolon 'Florentinum'

Madalad iirised.

Mai külmad

 Oi, kui rasked on aednikule need kevadised öökülmad. Kui tean, et külm on aias olnud, ei tahagi hommikul aeda minna. Mängid kasvuhoonega, kattematerjalidega. Tavaliselt on öökülmad maasikate õitsemise ajal. Täna märkasin paari varast maasikaõit, üks oli juba seest must. Ja täna on kindlasti külm tulekul. Külmaõrnaid püsikuid pole aias väga, aga isegi madalad priimulad said tänavu pihta. See pilt enne külmasid. Tänaseks paistis, et nad uuele õitsemisele jõudnud.

Vahepeal oli lausa suvine soojus väljas, mis meelitas kõike puhkema. Nii ilus paistis kõreliilia oma täpilise lehestikuga, nüüd seal kohal kollane kõik.

Liiliad paljud väljas ja suured juba. Kahju õitest ilma jääda küll.

Sel kevadel sai mitu suurt ja vana õunapuud maha võetud ja väga suured harud ka mõnelgi õunapuul maha võetud, et valgust rohkem oleks ja õunu lihtsalt pole vaja nii palju. 

Mai siiski rõõmukuu, värvide virr-varri, rohelise uskumatute toonide, päikese ja valguse imega. Pehmete tuulehoogude ja tugevate tuultega.

See valge iludus on Ülle näppude vahelt tulnud.

Otsisin nime kollasele ülasele, mis on mingi taimega ühes siia saanud ja juba ilusa puhma moodustanud. Maakodu Suvi Aias 2025 Taavi Tuuliku aias on taoline nimega Vulkaan.

Lumerooside aprill 2o25

 Kevad on maa ärkamine. Mõned laussuvised ilmad tõid õied ja kiirustasid kõike. Alõtsa õitseb. Lumeroosid on pikalt ilu näidanud. Pisikesi titekesi tulemas nende all.

Enamik helleboresid on pärit Balkani mägistest metsamaadest, niitudest ja võsast või Vahemere kuivadest kivistest lubjakivisaartest Euroopas. Lumeroosidel on kõik osad mürgised, nad on varju armastavad püsililled atraktiivse lehestiku ja erakordse vastupidavusega, neid ei kahjusta teod ega närilised.  Igihaljad ja põuakindlad, taluvad ka mitmesuguseid temperatuure ja mullatüüpe. Nende varane õitseaeg   muudab aia väga säravaks.  Hellebores õitseb rikkalikult talvest kevadeni. Neil on kopataolised noogutavad õied – ühekordsetest kahekordseteni. Kõrgete tugevate varte otstes kas otse või sellest veidi kõrgemal. Neid on ka muljetavaldavas värvivalikus, alates lumivalgest kuni kiltkivimustani. Mõned uuemad hübriidid pakuvad isegi suurepäraseid variatsioone kontrastsete toonide täppide, pritsete või erinevate servade kujuga. Siin  Helleborus × iburgensis 'Molly's White' ja eri variatsioone isekülvist.

Ära pillu mind, mets, käbidega, 

sina oled kuusik ja mina lepik. 

Anna mulle oma okkaline käsi.

Kalju Lepik – METS

Varane tänavu.

Lilled muudavad inimesed alati paremaks, õnnelikemaks ja abivalmimateks; nad on päikesepaiste, toit ja ravim hingele. - Luther Burbank

See kevad on õitsemas juba märtsis sinililledega metsa all. Päike särab tohutus hiilguses. Maast ja päikesest ja tähtedest elame siin. Pea tihti pilvedes. Aga me töödki saavad tehtud. Tihti arvame, et jõuab rohkem. Mind ärgitavad uuendused ja see, et see kõik ei saa kunagi valmis ja kõikvõimalikku ilu, uut ja põnevat tulemas kogu aeg. Rähnil trummisoolod metsas, põllul huikavad sookured, hõiskeid ilm täis. Kolm harakat keksivad ja leiavad midagi riisumata lehtede peal. Päris tundmatu tugev hääl, ei saa arugi, kas linnult või loomalt. Peenardesse on väga palju sammalt sisse tulnud, kärutäite viisi viisin välja. Seda tööd jätkub veel. Peenrad ometi lõunapäikese käes. Värvilaigud rõõmustavad silma juba. Kaua sai seda aega oodatud. Täna lausa 17soojakraadi.

Üks ehmatav asi juhtus küll. Seakari tegi mulle päris korraliku aprillinalja ööl vastu 2.aprilli. Kõndisin läbi, ühtpidi 30sammu, teistpidi 15sammu ja mõned väiksemad alad veel on läbi küntud. Peaaegu maja ligidal. Kõrgete kuuskede rida eraldab seda mu lilleaiast. Siinpool põleb ka tuli öö läbi.

Täna lõi õitsele Harilik näsiniin (Daphne mezereum).

Punane on kevadel silmarõõmustav.

Kaunid kerapriimulad on Tiina-Marilt.

Lumeroosid õitsevad päris kaua ja muutuvad ajaga.

Lumekupud asenduvad sel alal kirgaslilledega.

Kevadine krookus 'Pickwick'

 

Crocus vernus 'Jeanne d'Arc' Õie varrel on tumelillad triibud. Kõrged ja suureõielised.

Kuldõieline krookus (C. chrysanthus) Ard Schenk (C. M. Berbee)

Kuldõieline krookus Crocus Chrysanthus Cream Beauty 

 

Corydalis solida 'Beth Evans' 

Iris reticulata ´Sheila Ann Germany´/ võrkiiris ´Sheila Ann Germany´ 

Nii kargelt hingab

varakevade-öö.
Jalad kängitsen kinga,
ukse pärani löön.

Alla tähtedelt langeb
pikk hõbedast lõng.
Aia äärtesse hange
jäänd talvine hõng.

Maa silmades loigud,
silmateradeks kuud.
Ümber lumised laigud
vetes jalutsi puud.

Maailm jälle avar,
ülal lindude ränd.
Süda, eneses ava
oma mõõtmatu rand.

Maas hingab kahu
lõhna mullast ja hääd.
On imelik rahu —
iseendaga jään. 

H.Visnapuu