Tänavu on liblikaid vähe. Juba nädal aega näen üht ainsat pooleteist tiivaga liblikat siilkübaral. Ja herned ei ole ussitanud. Kevadel olid ka teistsugused heledad kirjud liblikad. Kuskilt kaugelt siia tulnud migrandid. Ohakaliblikad. Katkise tiivaga ka ohakaliblika moega.
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/liblikast-rannumees
https://elurikkus.ee/bie-hub/species/108753?lang=et
Pühapäeva hommikul, eile, kuulsin, et vihma tibas õunapuu lehtedele, aga see oli moment ja mitte vihm. Ei mäletagi, millal siin viimati sadas. Astilbesid kastsin korra. Aga kõik elab. Väikse Eestimaa vihmad on ikka nii erinevad.
Tikrid on väga magusad. Möödunud aasta õunamahl sai tehtud Põltsamaa taliõunast, mis oli täiesti magus. Osale sai Pepi pirni hulka, ka väga hea. Aga see oli ka lõunamaine suvi, mis 2018 oli. Praegu unistus sellest soojast, Purilas oli külm aedubasid näpistanud.
Täna avanesid
Aretusaasta enne 1939. Valge matjas õis vaarikpunase silmaga tsentris. Õie diameeter 3,5-4,0cm. Ümarad õisikud on keskmise suuruse ja tihedusega. Sirgete vartega tugev puhmik kasvab ja paljuneb küllalt kiiresti. Stabiilne sort.
Fuktsiaroosade õitega, tumedama roosa silmaga suurte õiekobaratega madalapoolne floks.Eelistab päikest. Õitseb hilissügiseni. Hallituse suhtes vvastupidav.
Floksid ei kannata külma veega kastmist, see toob tõved ligi. Kuid kastmise puudumisega taimed nõrgenevad, alumised lehed muutuvad kollaseks, kuivavad ja kukuvad maha. Pinnas peaks olema hästi väetatud - rasketes savimuldades tunnevad floksid end halvasti.
Ja liiliad, mis mitu aastat millegipärast väga viletsa õiega olnud.
Aeda on jäänud Aasia liiliad, teised on mõne aasta ja kaovad. Nende päritolu ei teagi.
Rudbeckia hirta ´Autumn colors´ karvane päevakübar.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar