laupäev, 11. jaanuar 2020

Mukri raba

Raba, kus toimub aktiivne turba moodustumine, see tähendab, pole toimunud raba kuivendamist, on pea ainuke maismaa kooslus, mis toodab hapnikku.

Meil oli tore päev Mukri rabas koos sünnipäevalapsega. 
Ei tahtnud ma neid laudradadega pilte üles panna. Algselt ei tahtnud rabasse minnagi, kus need rajad tehtud. See viimase 10 aasta leiutis. Aga inimene harjub kõigega.
Roosakat tooni küngas pidi rabas paremini kandma kui roheline, sest see on kauem seal olnud, vanem. Isegi mõni jõhvikas oli suhu panna. 

Raba ehk kõrgsoo on soo arengu kõrgem aste pärast madalsood ja siirdesood. Raba on sademeveetoiteline. Intensiivse turba tekkega on pinnas muutunud niivõrd kumeraks, et ühendus põhjaveega on kadunud. Pehme pruun samblakiht moodustub pealt juurde ja alt aina kõduneb. Turbasammalt ei söö loomad ja on  vastuvõetamatu paljudele bakteritele ja seentele. Turbasamblad on võimelised endas hoidma väga suurel hulgal vett, on vähenõudlikud, kasutavad ära õhus levivat tolmu, räni- ja alumiiniumiühendeid, mida enamus taimedest ei suuda. Vesi jaguneb ebaühtlaselt, tekitades laukaid ja sooveekogusid. Vesi seal on väga mage, rauaühenditeta ja bakterivaene - väga puhas. Laugastest võib immitseda soogaasi - metaani. Taimestik on liigivaene. Raba on viljatu, rappa mindi vaid marjule jõhvikat, murakat, sinikat korjama. Sookail, kukemari, kanarbik ja palju rohkem polegi. Kased ja männid, mis neis oludes vastu peavad.

3 kommentaari: