Üks titt

Üks titt on, ja see on pärit ja välja lõigatud sellest puhmast

ja see on Tiina-Mari kingitus. Nii ilus. Täiesti atraktiivne. Hosta ´Autumn Frost´ sinakatel lehtedel kollakaskuldsed servad. Tihe lehestik kasvab 30cm kõrguseks. Õied helelillad hõredad kerkivad suve keskel.

Õunapuudest üks metsaäärne alles alustas õitsemist. Palju on mesilaste suminat, näib et need on enamuses väiksed metsmesilased.

Ka ebaküdoonia kihiseb.

Selles 8 aastases aias on põõsaid üldiselt vähe. Ma pole osanud kooslust õunapuudega väga näha. Aga põõsad annavad just aia näo.

Tänavu on olnud nii kuiv, et maasikad, mis kasvavad maasikapeenra vettläbilaskval kangal ei õitse. Kõrval lihtsalt maapinnal olevad aga õitsevad täiega. 

Kunagi unistasin kiviktaimlast, sest sinna saab peituda tohutu värvide mäng ja alustavad nad väga varakult ja vana kiviaed on maja lähedal. Aga see on ka naabri metsapiir ja pime liialt ja ainult unistus.

Metskuukressi õis. Metsas ammu õitses ära, lagedal polegi veel õieti.

Üks vanaaegne tulp.

(P. officinalis) sort ´Rubra Plena´. 

Teda olen pidanud P. ´Mollis´-eks. 2 pilti erineval ajal pildistatud. Lehestik veidi sinakasroheline.

Kõige säravamad on praegu madalad iirised.

Iris "Cherry Garden"

 Iris "Gingerbread Man"

Kevadtuultes

Tänavune kevad on olnud nagu see pronksivärvi kõrreline külm ja kuiv, aga kaunidust lubav. Nüüd see rohke kosutav vihm. Lõõskava päikesega 2 päeva oligi.

Roosidele on lumerohkus oma jälje jätnud. Palju vaja põõsaste kõrgust maha lõigata. Ühe roosi olin istutanud nelkide alale. Tuleb teada, et nelgi ja roosi  kooselu pidigi võimatu olema. Elumärke ei ole roosil enam. Korsika lumeroos ka jääb tänavu õiteta, aga alles ikka. 

Pojengid kerkivad, enamus neist väga noored.

Juno bucharia ´Evening Shade´, praegu hakkab vist seeme juba valmima. Ehk saab teda seemnest paljundada.

Adonis vernalis ehk kevadadoonis on päris pikalt õitsenud.

Himaalaja jalgleht oma vihmavarjulise tulekuga ja õhtuks sulguvate õitega.

Epimeediumid hämmastavad oma olekuga. 

Epimedium ´Amber Queen´ .Robin White of Blackthorn Nursery ( E.flavum x E.wushanense ).

Väga ilus oranžikaskollane, õied kanduvad hästi lehestiku kohale. Igihaljas lehestik on puhkedes suurepäraselt marmorjas punasega.

Võib ulatuda 30–40 cm kõrguseks, kergesti kasvatatav varjulises kohas igas heas happelises kuni kergelt lubjarikkas aiamullas Sügavkollased õied, tupplehtede tagakülg on punase varjundiga ja kroonlehed on punasekirjud.

Brunnerad.

Arisaema amurense, amuuri tulivõhk

Pilte maikuust.

Darmera peltata, kilpjas kilpleht.

Täiesti uskumatu kobarhüatsintide seas, Muscari armeniacum "Fantasy Creation" Helve kaunitarid.

Rodgersiad.

Myosotis alpestris, aed lõosilm

Dicentra formosa `Aurora`

Tiarella wherryi, hõlmine tiarell

Kevadised värvilaigud

Üks külmade talvede eeliseid paljudele püsikutele on see, et mida kauem ja häirimatumalt nad saavad puhata, seda elujõulisemad nad on. 

Siinsele külmahoidvale metsanurgale lisandub savipinnas, mis ka hoiab jahedust kinni. Temas on toitaineid, aga taimedele ei jätku tihti õhku ja mullapind muutub  kergesti kivikõvaks. Muidugi on suur istutusala ka erineva pinnasega.

Kui õhutad peenra, leiavad ka kassid selle heaolu. Kassid käivad praegusel ajal kordamööda metspipras püherdamas, ei tea, mis lõhna neis lehtedes, et niisugune kevadine lõbu.

Hästi paljunevad krookused. Suvel katab neid õitsev hallnelgi meri. Praegu trügivad läbi nelgi lehestiku.

Crocus Chrysanthus Cream Beauty.

Üks silmarõõm tekkinud, mingi taimega kaasa tulnud. Jooksen teda ikka vaatama. Aga nimi?

Adonis amurensis Amuuri adoonis Olgast.

Kirgaslillede väli on lumekuppude asemel praegu. Suveks kerkivad sinna hostade suured lehed ja rodgersiad.

Harilik lõokannus Corydalis.

Tomatiseeme

 Kaalium mõjutab soodsalt tomati maitset, varte moodustumist ja viljade arengut. Samuti on see võimeline kaitsma tomateid erinevate haiguste eest.

Fosfor muudab taimed ebasoodsa keskkonna suhtes vastupidavaks, tugevaks juurestiku, kiirendab teiste toitainete assimilatsiooni ja töötlemist.

Lämmastikväetiste kasutamine suurendab juurestiku kasvu ja arengut.

Kogenud aednike sõnul vajavad tomatid produktiivseks eluks umbes 20 mikroelementi. Kõige väärtuslikumad on:

• boor - vastutab vitamiinide ja suhkrute toitumise eest;
• tsink - põhjustab intensiivset taimekasvu, moodustab suuri terveid vilju;
• mangaan – aitab tõsta tomatite vastupanuvõimet sellisele haigusele nagu pruunlaik;
• magneesium - oluline ajal, mil viljad hakkavad arenema.

Valida seemnete hulgast suurimad ja leotada neid soolases vees. Külvamiseks sobivad seemned lähevad põhja. Need, mis pinnale ujuvad, on tühjad ja ei idane. Teisel päeval on  näha.

Valmistage kaaliumpermanganaadi nõrk roosa lahus ja leotage seemneid selles pool tundi. See lihtne protseduur aitab vabaneda olemasolevaist infektsioonidest seemneil. Kuivatage seemned paberrätikul.

Valmistage puutuha lahus (1 suur lusikatäis tuhka liitri sooja vee kohta) ja hoidke selles seemneid. See on vajalik väärtuslike tomatite saagikuse suurendamiseks. 8-12 tunni pärast eemaldage seemned lahusest ja kuivatage.

Pane seemned väikesesse marli kotti ja jäta 12 tunniks toatemperatuurile seisma.  Liigutage seemnekott veel 12 tunniks külmiku ülemisele riiulile. Korrake seemnete liigutamise protseduure kahe nädala jooksul.

Seemned on vaja külvata kaks kuud enne taimede istutamist kasvuhoonesse.

Tomatite kasvatamiseks poest substraati või aia (aurutatud) mulla segu puidutuha või sõelutud jõeliivaga. Kasutage väetisena superfosfaati.

Valage kastidesse muld, tehke madalad sooned. Haarake seemnetest ükshaaval pintsettidega ja pange need maasse. Seemnete vahele tuleb jätta 1 cm vahemaa. Katta seemned õhukese mullakihiga, niisutada ja sulgeda läbipaistva kotiga.

Seemned idanevad maksimaalselt viie päevaga. Pärast seda saate pakendi eemaldada ja kastid heledasse kohta ümber paigutada. Optimaalne temperatuur idanditeks on +15°C. On vaja tagada, et kasvukohas ei oleks tuuletõmbust. Ärge istutage seemikuid otse aknalauale.

Kui kaks esimest pärislehte kasvavad, istutage seemikud üksikutesse pottidesse koos mullapalliga. Nõrgad on targem eemaldada kohe.

Kastke seemikuid sooja veega juure altpoolt, kui muld kuivab. Väetada üks kuu pärast seemnete külvamist ja enne kohale istutamist. 

Hoidke paprika seemneid pool tundi tugevas kaaliumpermanganaadi lahuses ja loputage seejärel kraani all. Laota seemned riidele või vatipadjale, mässi ja immuta ohtralt kartulimahlas (värskelt pressitud). Hoia seemnetaldrikut (niiske lapi sisse mähituna) toatemperatuuril. Ja igal hommikul pane paprika seemned 3-4 tunniks külmkappi. Seemned idanevad tavaliselt juba teisel päeval ja kõige tihedamaly - 4-6 pärast.

Ainus, mida kevademärgina väljas märgata, on sarapuu urvad ja päikesevalgus.

Ei taha ei covidist ega sõjast sõna võtta, aga see kummitab. Mu esiemad ja -isad on kõiksugu hullustest läbi tulnud, nende tarkus ja elurõõm võiks kuskil kuklataga olla kaasa antud.