Lumi katab maad, jalajälgi pole näha. Tänased külmakraadid selle ilusa talve krepkamad. Mis valge vaiba all toimub. Taimed tekiga kaetud, kaitstud. Mõtlen mullast. Kuidas olen teda hoidnud. Mutimullahunnikuid rõõmuga rooside ligi vedanud. Aga. Lilledele olen hakanud andma väetisi, ennast rahustades sellega, et toidu kasvatamine veidi eemal. Nõgesevee tünn on mul küll alati olemas olnud. Umbrohujuurikatest kaevan maa ikka puhtaks. Ajalehtedega istutusala ette valmistades vaatasin, et need trükivärvid saavad mulda. Roundupi ei ole ma kunagi tarvitanud. See on see rohi, mis võtab kõik ära.
Lugesin, et keemias ja kündmises hävitamata maa hektar sisaldab 2-10 tonni vihmausse. Vihmausside biomass on suurem kui kogu planeedi elusolendite biomass kokku. Vihmaussid võivad süüa lagunenud lehti, surnud rohttaimi, lagunenud sõnnikut, mulda, muutes need seedetraktist läbi käies huumusaineks, seedeprotsessis moodustuvad humiinhapete molekulid tulevad mulda tagasi, samas raskemetallid muudetakse taimedele kättesaamatuteks lahustumatuteks ühenditeks. Uss läbib päevas enda kehamassi suuruse koguse mulda, s.o. umbes 50grammi mulda ruutmeetri kohta. Toimetavad nad pimedas ja vihmas. Vihmauss kinnitub saba harjastega uru seina külge ja välja ronides ohu korral tõmbub hetkega tagasi. Neid on olnud 8 meetri sügavusel maapinnast. Eluiga on neil 5-6 aastat. Vihmauss ei paljune kiiresti. Igal vihmaussil on nii emas- kui isasorganid, mis asuvad peapoolsete kehalülide juures. Pärast talveunest ärkamist jõuavad ussid paaritumisperioodi ja hakkavad panema kookoneid 1 nädalas, nii 3 kuud, maksimaalselt 100 järglast hooajal.
Taime juurte optimaalseks kasvuks peab muld sisaldama 10-15% õhku, sellega just vihmaussid tegelevad. Tihenenud pinnases tekib niiskus ja hapniku puudus juurte ümber ja taimede saagikus on tunduvalt madalam. Ussid suurendavad mikroelementide, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosfori, raua omastamist taimedele. Aga üldiselt mineraalväetiste kasutuselevõtt lõhestab huumust ja see viib selle sisalduse vähenemiseni mullas. Kõige agressiivsemad väetised on lämmastik, teatud tüüpi kaaliumkloriid ja kompleksväetised.
Vihmausside kõige suurem vaenlane on looduses kirjaoskamatu inimene. Äsja küntud muld kuumeneb ja kuivab kiiresti ja vihmaussid surevad, see toimub nii kevadel kui sügisel. Linnuparved on traktorite järel ootel. Kui ka väetist maale antakse, ei ole kedagi, kes selle ümber töötleksid. Samuti viib tuul kerge kuiva pinnase põllult kergesti minema. Väikeaedades mullafreesid peenestavad kõik. Ussid, umbrohujuurikad. Maa kobestamine ei tohiks olla sügavamalt kui 5 cm.
Ukraina andmete põhjal on 100 aasta jooksul kadunud mullas huumuse osakaal, mis oli kogunenud juba üle 1000 aasta. Kui mullas on huumust vähem kui 2,5%, siis pole see enam must muld. Huumust nimetatakse mulla immuunsüsteemiks. Öeldakse ka, et huumus on taime leib.
Mullas on viis komponenti: anorgaanilised mineraalosakesed, lagunevad orgaanilised ained, elusorganismid, õhk ja vesi. Need on viis tegurit, mille erinevad proportsioonid annavad lõpmatu mitmekesisuse mulla tüüpe. Muld on pidevas muutumises. Teda mõjutavad taimed, kivimite murenemine. Mulla poorides olev õhk annab taimedele hapnikku ja on selles protsessis eemalduva süsinikdioksiidi hoiukoht.
Kasutatud materjalid.
Hästi huvitav lugemine, + lingid. Aitähh!
VastaKustutaIstutusalal ajalehti kasutades mõtlesin just sama: trükivärvid!