neljapäev, 23. september 2021

Sügisega sülitsi.

 Ongi aeg aedniku jaoks jälle pöördumas. Põnevaks saab elu ikka teha. Igasugu ootused, proovimised, katsetused.

Tänavu viisin enamuses floksidest avatud alale päikese ja tuulte kätte päevaliiliate ette. Paistavad hästi silma ja tervis ka ehk parem. Hallitus areneb kõige rohkem kuuma ja niiske ilmaga ja piisab nädalast. Väävliga pihustada. Tuleb maha lõigata kui ei aita ja kõik piinlikult koristada.


 Panin nendele kaaliumväetist ja varsti lõikan nii 5cm peale tagasi ja puistan üle lehtpuutuhaga.


Teine uus ala sai pojengidele. Näib, kas pean sealt priimulad ära hävitama.




Mõni pojeng praegu ka punaka sügisvärviga.
Esmakordselt näitab oma nägu siidpööris.


 
Lursslilled hakkavad avanema. Heledalehine kõige varasem. Nad ikka väga võimsad, üle 2meetri, kaunite õisikutega.
Muidugi heleeniumid ka täisilus, nende pruunikaskollast sära üle aia.

Ja argentiina raudürt kena.






3 kommentaari:

  1. Pojengid on nii võimsad isiksused, et neil pole selle vastu midagi, et priimulad nende all on. Suvel paistab priimulalehtedele pojengipealsete vahelt valgust ja elu läheb edasi. Aa sul on vist kõik väga võimsad kui ma praegu neid heleeniume vaatan, nagu kollane müür.

    VastaKustuta
  2. Meil on pojengide all vanad tulbid, kevadel õitseb nagu tulbipeenar.

    VastaKustuta