August

 

Kiltsi kauni mõisahoone juures nägin üle paljude aastate viinamäe tigusid. Viinamäe teo silmad asetsevad kombitsate otsas. Tal on kops, aga rohkem ta hingab naha kaudu ainult ühe korra minutis. Ta olevat kurt. Sööb rohelisi taime osi ja seeni. Talvitub mullas, uru leidmiseks surub pehmes kohas jala tugevasti vastu maad. Eluiga neil 6-7 aastat. Kolmeaastaselt alustavad nad kevadet pulmatantsudega. Kõigil neil on nii emase kui isase tunnused, aga vahetavad `seemnepakikesi`. Munevad kuni 60 muna.

Kiltsi kooli lilleaias tohutu hulk pojenge kasvamas, praegu õitsesid floksid. Karusmarjade allee päris pikk kujundatud. 

Selle aasta suvi on olnud väga ilus. Paljude toredate elamustega. Aias kipuvad taimed puha laiutama. Kõige suurem tegu oli just Aralia elata ehk kuradipuu väljajuurimine. Ta tõesti väärib oma nime. Tuleb kõiki, keda tean, hoiatada selle õuduse eest. Nimelt eelmine suvi ta õitses väga kaunilt, aga see osa oli kevadeks kuivanud. Lõikasin maha. Nüüd rookisin vähemalt 30 taime välja, mõned lausa võimsad. Juurikad polnud ka maapealsed, vaid ikka sügavamal. Pojengid said omale maaala.

Palmilehise tarna Carex muskingumensis noor taim on kasvatanud pähikuid, aga vanal taimel pole neid üldse, imelik.

Hiina astilbe  ´Purperlanze´õitseb pikalt.

Samuti ka `Color Flash`.

Tonditupikud armastavad võimutseda. Kirjulehine nagu vaoshoitum, aga juurestik ikka tugev.

Päevakübarad.

Agastache foeniculum aniisi hiidiisop on end ka tugevalt külvanud, aga ilus ta on.