Lagodehhi pojeng ehk Mlokosevitši pojeng (Paeonia mlokosewitschii)

 Mlokosevitši pojengi hübriid. Üks kõigi aegade ihaldatumaid rohtseid pojenge. tärkab aprilli alguses pronksjate võrsetega, mis rulluvad imeilusast punasest siniroheliseks matiks lehestikuks. Helve tuli nende tittseemikutega tutvumiskäigule siia,  ja nüüd esmased õied juba. Aeg läheb ikka ruttu.

See pojeng on meistriteos! Õitseb varakult, õis on ebatavalist värvi - mitte kollane ega valge, vaid sidrunkollane-kreemikas. Ebareaalselt ilus ka lehestiku värv, veidi hallikas ja lehtedel on punakas rant servadel.

Poola rikkast aristokraadiperest pärinev Ludwik Franciszek Młokosiewicz (1831–1909) oli andunud maadeuurija, zooloog ja botaanik. Tema üks põhilisi uurimisobjekte oli Kaukasuse mäestiku loodus. Ta kirjeldas paljusid seni tundmatuid taimi ja ka loomi. Aiandusse on jäädavalt kinnistunud omanäoline lagodehhi pojeng ehk Mlokosevitši pojeng (Paeonia mlokosewitschii).

Esimene õitsemine ja 7 õit lausa!

Buen camino!

Palverännakuid tehti juba 9.sajandil ja Santiago de Compostelasse jõudes oli õigus sümboolset merikarpi kanda, millega sai lunastuse kõigi pattude eest. Neid, kes Santiagosse tulid, tulid mitmeid teid pidi. Teid tähistasid kollased nooled ja kivipostid kammkarbi embleemi ja kilomeetrite arvuga Santiago de Compostelani. 

Need kivipostid andsidki alul teabe läbitud kilomeetrite kohta. On aga olemas camino.ninja/app võrguühenduseta ja tasuta kasutamiseks, kus näed oma asukohta ja saad planeerida järgmise päeva läbitavad kohad. Ikoonidega on märgitud poed, restoranid, rongijaamad, ööbimiskohad jm. Pilgrimi ehk palveränduritele mõeldud 3 käigulist menüüd pakkusid mitmed restoranid.

Kõik teelolijad tervitavad üksteist Buen camino! ja teelolijaid on palju. Santiagole lähemale jõudes olid paljud teelolijad jalgratastega. Mõningad kivised kõrgusse tõusud ja langused näisid nende jaoks raskemad kui jala teel olijatele. 

Õhtupoole viimaseid kilomeetreid enne ööbimiskohta tuli end kätte võtta, sest need näisid kõige raskemad. Aga kui sai duśśi alt läbi käidud, sai ikka asukohta uudistamas ja einestamas käia.

Portugali poole jääb Valenca, kust piirijõe Minho ületame sildapidi ja Hispaania poolne piirilinn on Tui. Riikide piiril on ajavahe 1 tund. Porrino, Vigo, Redondela,

Pontevedra, Valga, Podron, Caldas de Reyes - need on suuremad väikelinnad teel. Hispaanias oli juba külmem. Portugalis näis, et isegi näpud saavad päikesepõletuse. Aga ilmadega meil väga vedas, sest vihma me kaela ei saanud.

16.aprillil alustasime teed ja 24.aprilli õhtuks jõudsime Santiagosse. Valides otseteed läksime lõksu, kus jalakäijate liiklemine oli keelatud ja tegime veel ringe. Suurelt kirikväljakult võtsime lihtsalt takso, et Apartementi jõuda. Järgmisel päeval läksime seljakottideta oma Compostela dokumendile järele ja saime kirja 280km. Olime igapäevaselt  kirikutest, söögi- ja ööbimiskohtadest templeid korjanud. Oli, mille üle rõõmustada. https://www.facebook.com/reel/2848723848601859

Otsustasime päeva veeta Fisterras, mis kaunis suvituslinn. Sinna sõitsime ja bussiaknast nähtut tuli nautida.

Tagasisõit kujunes keerukamaks. Bussiga Santiagosse, et rongiga edasi saada. Aga rongile pileteid ei müüdud, sest piletid olid välja müüdud. Piletid saime tund hilisemale rongile Redondelasse ja sealt edasi saamine oli küsitav, sest oli juba südaöö. Mingi lingi kaudu sai tellida takso, aga kui rong peatuma hakkas, tuli teade, et takso on katki. Meid oli 5 ja tavalisse taksosse me ei mahtunuks, aga meil siiski oli õnne ja saime takso, mis viis meid broneeritud korterisse Portos. Aga Porto oli parimate elamuste koht, sest 2 päeva olid meie päralt.

Veel mõned teel oleku jäädvustused.

Porto kahest päevast hiljem.

Portost Santiagosse

1.aprill. 18°C sooja. Suvine lausa. Tegin ümberistutusi.  Üllatusin et kellakeeramine oli toimunud.

2.aprill päevane temp 5°C tuuline, vihmane. Korrastasin kasvuhoonet. Sealgi oli külm.

3.apr.ikka teravad kontrastid, päris koerailm. Maapind valge. 

4.apr. keskpäeval -1°C, lumi eilsest maas, päike küll väljas.

5.aprill lumesadu. Panin kasvuhoones kokku ühe võib öelda, et kehva lego sisekasvuhoonest, mis aitab taimedel elus püsida kui veel külm, et külm kõike ei saaks.

6.aprilli päeval 5°C

7.aprillil 10°C Tegin külvid õue. Hernes, peet, porgand, salatid, redis.

Tallinna päev

9.üks imeline ilm, täielik rekordkuumus

10.aprill on 10 kraadi võrra külmem.

15.aprill oli lend Portugali linna Porto. Pakkisin oma ettekasvatatud tomatid kasvuhoones olevasse pisikasvuhoonesse ja nad pidasid üllatavalt need siinkäinud külmad üle.

Portugalis oli suur suvi, kõikjal olid sidrunipuud vilju täis, ka mandariinipuud.

Läksime palverännakule Portost Santiagosse. Olime oma 4-se kampaga. Hiljem juba viiekesi. Camino passid saime kätte Porto

katedraalist, mida tuntakse kohapeal erinevate nimede all ja mis kõik austavad Neitsi Maarjat. 12. sajandi roomakatoliku kirik.

Kiriku vastas oli selline sammas, kus vanasti kurjategijaid poodi.

Päevaretked olid keskeltläbi 25 km pikkused. Jaakobi tee kulges meil piki ookeani kallast. Esimesed päevad võtsime veidi rahulikumalt. Et olime hirmutatud jalgade hukkaminekust, panime hoolega plaastreid. Mul tekkis jalapõhja alla 2 suurt villi, mis valu ei teinud ja reisi lõpuks olid kadunud. Pildi tegemiseks telefoni sel teel väga välja ei otsinud, kui seljakotid seljas. Läbisime 280km.

Üllatav oli näha, kuidas kallad õitsesid metsikult tihnikutes. Neid oli palju. Linnaosades ka varjulistes kohtades. Põldudel oli palju kollaseid õisi. Algusepoole oli palju laudteid, aga liikuda sai ka asfalti mööda ja metsaalustes.

Kirikutes peatutud.

 Asulad olid kõrgendikel, kus sik-sakilised liikumised. Päikese kuumus nõudis pidevalt vett ja peakatet. Arvasin, et ei söö eriti sel retkel, aga portugali toidud on maitsvad, palju on kalaroogasid ja veinid on head. 1-2 eurot pudel. Ööbimiskohti oli erinevaid. Ainuke ujumine oli ühes kõrghotelli basseinis. 

 Meeldejäävam oli aga ühes albergues vastuvõtu õhtusöögi korraldanud Pedro. 34 ööbijat olid 15 eri rahvusest. Peeti kõnesid ja lauale toodi 2 suurt supipotti ja veinid, keedetud munad ja saiad.

Päevadel teel olles jõime kas vett või õlut, ei söönud.

Õhtuti leidsime söögikohad.

Paljud aiad olid ääristatud viinapuudega. Mais oli 2m kõrgune. Kartulipealsed olid suured ja kohati kasvasid viinapuude all.
Portugal üldse jättis väga hea tunde, seal rahvas tegeles põlluharimisega ja olid kaunid aiad. Portugal on Euroopa vanim riik, mille piirid kehtestati juba 1139. aastal. Portugali keel on üheksa riigi, sealhulgas Brasiilia ametlik keel, mis teeb sellest kuuenda enim räägitava keele maailmas.

Hispaania oli  silmale kesine, ka hinnad olid soolasemad.  

jätkub