Õhtuti juba külm näppudes

 Aed on koht kus maa ütleb mulle kui väga armastatud ma olen. Nii ongi aiainimestega.

Krüsanteem (Chrysanthemum morifolium) on Hiina meditsiinis kasutusel üle 3000 aasta.  Krüsanteemi hilissuvise ürdiga saab leevendada hooajalisi allergiaid. Tee ürdist on tugevust andev, kudesid kaitsvate toitainete ja antimikroobse toime tõttu kasutatakse seda hingamisteede probleemide, kõrge vererõhu ja kilpnäärme ületalitluse korral. Kui kilpnääre toodab kilpnäärmehormoone liigselt, võib see põhjustada selliseid sümptomeid nagu südame löögisageduse tõus, kaalulangus ja ärevus.

Osa krüsanteeme viisin  kasvuhoonesse talvituma. Mõned nendest pole veel õit näidanud, aga ehk jõuab. Üksainuke taim 12 hulgast on madal kollane. Nad vajavad päikselist kasvukohta ja veidi happelist pinnast, kus vesi ei jää seisma. Et nad õitseks, ei tohi liialdada väetistega. Taime kasvu ajal võiks nende otsi näpistada, see soodustab hargnemist. Kevadel paljundatakse taimi jagamise teel, nad kaevatakse üles, jälgides, et igale neist jäävad juured.

Krüsanteemidel on pinnapealne juurestik. Talveks kaetakse lehtede või samblaga, multsitakse külmumiste ja sulamiste eest talvel, mis on me kliimale omane. Pärast esimest kõva külma lõigatakse taimed 7-10cm kõrgusele maapinnast.

Kui september oli siin veel nagu suur suvi, siis oktoobri esimestel öödel kõrvetas külm. Võttis kõrvitsapealsed ja hortensiate uhkuse, jorjenid. Aednikulgi tuleb kärpimisega hoog üleval hoida - suured hostad maha, pruudisõled, pojengide koledad pead maadligi, ka floksid, lõikasin maha äraõitsenud lursslillede õisikud, kobarpeade õied. Ka heleeniumid osalt juba õitsenud.

Väiksed maamesilased sumisevad sügisastrite õites. Meil maja pööningul suur vapsikute pesa. Nad ilmutavad ennast ööpimeduses valguse peale lennates, aga tänu neile ei ole üldse herilasi ega kärbseid näha. Tohutult ju kukub õunu puudelt juba taliõunadki ja neid kõiki koristada ei jõua. Muidu ikka sel ajal herilaste rünne.

Tulbisibulad ja hüatsindid tuleb peagi mulda saada.