Punane siilkübar Echinacea purpurea on juba mitmel aastal augusti keskel võimutsenud oma kasvukohal kergel nõlvakul. Näha on juurde tulemas noori taimi. Lähinaabriks on talle lopsakalt kasvav punane monarda, mis hakkab õitsemist lõpetama kui siilkübar algab. Närbunud õisikud ära lõigata, tulevad noored asemele. Traditsiooniliselt homoöpaatias tuntuna on levinud arvamus, et echinacea stimuleerib immuunsüsteemi. Siilkübara värskeid lehti kasutatakse paisete ja mädaste haavade raviks ja putukahammustuse kiheluse vastu. Viinatõmmist võib teha ka juurtest. Echinacea juured kannavad kõige rohkem ravimit. Selle tarbeks tuleks nad istutada nii, et neid välja kaevates teistele taimedele liiga ei tee. Põlised ameeriklased närisid pipramaitselisi juuri. Õitest piiritusetõmmist on külmetuse vastu ja ka hambavalu vastu spl-ga võetud.
Möödunud aastal tõin Tõnu talu aiast Punase siilkübara, mille õielehed hulk kitsamad ja pikemad ja õitsema hakkas varem. Taim ise ka tugeva hargneva varrega, millel mitmeid õisi.
Peale punase siilkübara on kahkjas siilkübar ja Tennesii siilkübar ja kollaste keelõitega kollane siilkübar ja suurel hulgal aretatud imeilusa väljanägemisega siilkübaraid, nende toomine meie kliimas aeda on aga seotud riskiga.
Siilkübarate elujõu säilitamiseks on mõtekas nad iga 3 aasta järel üles võtta, jättes nad jagades ikkagi suurteks osadeks ja siis uuesti istutatult neid tugevalt kasta mõni aeg. Kui külvata seemet siseruumis, tuleks seeme jätta mulla pinnale 20⁰C juures. Neil on hea kasvada päikeses suhteliselt kuivas pinnases. Savine pinnas pole hea. Talvine liigniiskus võib neile liiga teha. Sügisel lõigata tagasi 10-20 cm peale.
Echinacea purpurea tõid euroopa maadeavastajad ameerika päikselistelt kõrge magneesiumi ja kaltsiumisisaldusega aladelt 1699.a. Inglismaale. 1895.aastaks oli ta paljudes aedades. 1960-tel aastatel alustasid sakslased sortide valikut. 1980-tel punase siilkübara populaarsus tõusis, aga veel 2003.a. kasvatasid enamik aednikke ühekordset lillaõielist. Echinacea plahvatus algas 1997. aastal, kui Jan van Winsen Hollandis kohas Warmond leitud topelt õitega seemnest sai hoopis teistsuguse välimuse ja värvidega õieväljad. Ja paljud hakkasid sellega tegelema. Nüüd on dekoratiivtaimena välja antud igal aastal viis või rohkem sorti. Siiski on nende hulgas palju lühiealisi püsikuid, mis näitavad kaunist õit vaid esimesel aastal.
Siilkübaral kinnituvad õisikupõhjale teravad ja jäigad sõkalsoomused, päevakübaral need puuduvad. Siilkübara õisiku keelõied on punased või roosad (harva kollased – E. paradoxa), päevakübara keelõied on kollased või pruunid. Kumbagi neist ei ole hea multśida. https://photos.app.goo.gl/YX2z29e3VmAndeSh9
Tagaplaanil paistab floks ´Goluboi Dõm´ ja hortensia ´Diamond Rouge´. Ja seal taga kuuseheki ääres säilib kaua ilusana süstja kuldherne lehestik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar