Kuivas kohas kasvab mets-nõianõges, looduslik metslill, mõnekümne sentimeetri kõrguseks, heas rammusas mullas teiste taimede varjus sirutab ta õisikud lausa enam kui meetri kõrgusele. Tema rohelust saab märgata juba märtsi lõpus ja taim on täielikult lehtedes ning biomassi haripunkt on juuni alguses, mil hakkab õitsema punaroosa värvusega juulist augustini ja külvab seemneid. Ka juurt pidi edasi minev ja liialt ruttu paljunev.
Metsnõianõgesel võiks olla aias poolvarjuline kasvukoht, näiteks ehitiste põhjaküljel ja puude hõredas varjus. Päikese käes kasvades tahab kastmist, sest vajab niiskemat mulda. Ta on ilus suurema kogumikuna, kui moodustab ühtlase kõrge pinnakatte. Kuivemas kohas on jällegi õisikud ilusamad – männasevahed jäävad lühemaks ja õisik on kompaktsem. Vars on ruudukujuline, märgatavalt karvane. Piki vart on märgatavad sõlmed, millest lähtuvad lehepaarid südamekujuliste keskmiste roheliste lehtedega. Südamekujulised lehed on salveirohelised ja kuni 6 cm pikad, kuid umbes 3 cm laiad. Servadel on kogu pikkuses hammastik.
Un caro saluto! Ciao!
VastaKustuta